26.–27. märtsil 2025 toimus Kagu-Soomes Kouvolas EL ÜPP võrgustiku, Soome maaeluvõrgustiku ja Kouvola linna koostöös korraldatud töökohtumine „Ringbiomajandus – metsanduse kõrvalsaaduste väärindamine“. Osalesid ligi 100 metsanduse ja biomajanduse valdkonna esindajat üle Euroopa. Eestist olid kohal METK maaeluvõrgustiku ning Ühinenud Metsaomanikud MTÜ esindajad. Kohtumise eesmärk oli jagada kogemusi metsanduse kõrvalsaaduste ja jääkide väärindamisest kõrgema lisandväärtusega toodeteks, aga tugevdada ka ringmajandusele, kohalikule arengule ja EL Roheleppe eesmärkide saavutamisele kaasa aitavaid väärtusahelaid. Arutelud keskendusid nii traditsioonilistele kui innovaatilistele väärindamise lahendustele ning tõhusatele ärimudelitele.
Poliitikad ja toetusmeetmed
Euroopa Komisjoni kõrged ametnikud rõhutasid teadusuuringute ja innovatsiooni olulisust ELi ringmajandusele üleminekul. Mitmed riigid ei toeta metsandust ÜPP strateegiakava vahenditest. Metsanduse uuringuteks ja innovatsiooniks on sel juhul mingid muud riiklikud rahastusvõimalused. Meetmete väljatöötamisse peaksid olema kindlasti kaasatud ka lõppkasusaajaid. Innovatsiooni ja koostööd toetab Euroopas EL ÜPP osana tegutsev EIP-Agri. ELis on üle 4000 EIP-OG projekti, neist teadaolevalt umbes 200 seotud metsandusega. Eesti metsanduse EIP projektide kohta EL ÜPP Võrgustikul andmed puuduvad. Praegusel ÜPP perioodil on võimalik toetada ka riikidevahelisi projekte, kuid sellega kaasneb kahjuks endiselt kõrge halduskoormus.
 
Äsja ametisse astunud uue Euroopa Komisjoni fookus on nn Puhta tööstuse kokkuleppel, mis täiendades Rohelepet rõhutab ringmajanduse, bürokraatia vähendamise ja kohaliku ressursi väärindamise olulisust. 2025. aasta lõpuks on valmimas ka uus EL biomajanduse strateegia, mille eesmärk on jätkusuutlik ressursside kasutus, jäätmete vähendamine ja esmatootjate õiglane tasustamine. Metsandus mängib keskset rolli nii keskkonnakaitses kui ka majanduses. Uute lahenduste leidmisel tuleb aga kindlasti arvestada regionaalsete erisustega, ebastabiilsete tarneahelate ja regulatiivsete takistustega. Ringbiomajandus vajab innovatsiooni, eri osapoolte koostööd ja kohaliku arengu toetamist, et muuta traditsioonilised väärtusahelad tulevikukindlaks.
Inspireerivad näited Euroopast
Töökohtumise raames võimaldati tutvuda ka mitmete inspireerivate näidetega Euroopast, nt:
SeAMK projekt – väike, aga väga energiatõhus soojuselektrijaam Sooomes, mis töötab värske puiduhakke basil ning mis vastab hästi ka väiksema kogukonna vajadustele.
OneForest projekt – milles arendatakse metsamajandamise otsustusprotsessi kriteeriume, mis aitaksid tagada metsa jätkusuutliku majandamise.
BIO4P projekt – uuritakse okaspuude okaste bioaktiivseid aineid ja arendatakse tooraine tarne-logistilist süsteemi, mis võimaldaks saada kergemini informatsiooni olemasoleva ressursi kohta.
Puidujääkide projekt - milles väärindatakse kohalikku, seni kasutamata bioloogilist taimse päritoluga materjali (nt puiduvaigud ja -pungad) või puidutööstuse jääke (nt puuoksad ja -koor) taime-ekstraktideks, tanniiniks ning vaikudeks.
CEforestry– piirkondlik projekt metsanduse kõrvalsaaduste väärindamiseks ja teadmiste jagamiseks.
KiertoaSuomesta – digitaalne platvorm jääkide väärindamiseks, mis võimaldab esmatootjatel leida uusi ettevõtlusviise ja lisasissetulekut.
FORADVISE projektiga arendatakse üle-Euroopalist metsanduse nõustamissüsteemi.
FOREXT keskkonna eesmärk on aidata Euroopa metsanduse nõustamisorganisatsioonidel oma liikmeid (so eelkõige erametsaomanikke) koolitada ning seeläbi nende teadlikkust tõsta.
RuralBioUP – projekti fookuses on piirkondlik areng, töökohtade loomine ja koostöövõrgustike loomine.
BIO2REG projekt aitab kõrge KHG emissiooniga piirkondades (nt põllumajandus, kalandus, metsandus jt) piirkondlike tegevuskavade koostamisel.
WoodPoP platvorm on loodud poliitika, teadmiste ja kogemuste vahetamiseks era- ja riikliku sektori vahel.
Kagu-Soome ettevõtmised
Töögrupi liikmed külastasid ka mitmeid Kouvola piirkonna puitu ja metsanduse kõrvasaaduseid väärindavaid ettevõtteid. Allpool mõned näited:
CARBONS – biosöe väärindamine ja kasutusvõimalused
Ettevõtte esindaja tutvustas biosöe tootmise protsessi ja söe potentsiaalseid kasutusvaldkondi. Biosütt kasutatakse nüüdisajal enim haljastuses ja aianduses ning biofiltrites vee puhastamisel. Samas peetakse selle rakendust põllumajanduses üheks suurima potentsiaaliga suunaks – eriti arvestades kliimamuutuste mõju ja vajadust süsiniku sidumise järele. Biosütt saab kasutada ka betooni-, tsemendi- ja metallitööstuses. Kuna pürolüüsi käigus süsinik sidustub stabiilselt, saab biosöe abil süsinikku eemaldada süsinikuringest väga pikaks ajaks. Õigesti valmistatud biosüsi võib mullas püsida üle 100 aasta (isegi kuni 1000 aastat), olles stabiilne süsinikuvaru. See muudab biosöe atraktiivseks ka süsinikukrediitidega kauplemisel. Microsoft ja teised suurettevõtted on juba ostuhuvilised. Ettevõtte hinnangul on hübriidpaju põhine biosüsi tulevikus olulise väärtusega aga ka akude tööstuses!
Hoolimata süsinikuturu potentsiaalidest on biosüsi siiski eelkõige füüsiline ressurss, millel peaks olema ka praktiline rakendus ja kohalik kasu meie maakogukondadele. Ideaalis võiksime biosöega osaleda nii süsinikukaubanduses kui selle abil ka mulda parandada ja taimi kasvatada.
Biosöe tootmiseks sobib hästi hübriidpaju, mida aga Soomes veel vähe kasvatatakse. Põllumeestele on tulusam niita kehvema viljakusega rohumaid vaid kord aastas kõrge toetuse saamiseks. Biosöe tootmiseks kasutatakse ka kuuske ja teisi puuliike, sealhulgas harvendusraiete käigus kogutud peenemat materjali. Elektriliinide alt kogutud materjali biosöeks Soomes ei kasutata, mis võiks aga olla just Eestile huvipakkuv.
Pürolüüsil kuumutatakse puit või muu bioloogiline materjal kõrgel temperatuuril (nt 400 °C juures). Tulemusena tekib väga poorne biosüsi, mis suudab siduda vett ja toitaineid ning pakub soodsa kasvupinna mikroorganismidele. Erineva temperatuuriga toodetud biosütt saab kasutada erinevalt.
Ettevõte ostab biosütt suuremates kogustes ja tükkides, sorteerib eri fraktsioonideks, pakendab ja turustab. Eksperimenteeritakse ka funktsionaalse biosöega, rikastades seda nt MgO2-ga, mis omakorda segatuna lägaga seob fosfori ning takistab selle leostumist. Samuti katsetatakse mineraalväetiste lisamist biosöele. Ettevõtja hinnangul on väga huvipakkuv kasvatada toidutootmiseks mittesobivatel aladel (nt kivised põllusaared, teeperved) just hübriidpaju. Kui piirkonnas oleks u 200–400 ha selliseid alasid, piisaks alale ühest väikesest pürolüüsiseadmest. Sellise ärimudeli korral tagastataks valmis biosüsi taludele, kus saab seda aktiveerida sõnniku abil. Mulla parandamiseks piisab vaid 1% väga peene biosöe lisamisest lägale, millega seotakse 50–70% lämmastiku- ja süsinikuemissioonidest ning saadakse kvaliteetne vedelväetis taimedele.
Siiski ei ole ettevõte suutnud veenda Soome ametnikke mudeli kasulikkuses. Murekohad on seotud biosöe mõju ja võimalike riskidega – nt emissioonide suurenemisega. Kui biosütt lisatakse korraga suurtes kogustes, ongi riskid oluliselt suuremad.
KOUMET projektid ja koostöö metsaomanikega
Ettevõte KOUMET tutvustas oma koostööd metsaomanike ja kogukondadega. Mh ka RISUPETO seadmeid kasutades teostatakse nii täisteenusega harvendusraiet kui muid teenuseid (nt pajuistanduse lõikust). Eesmärk on metsa väärtuse kasvatamine pikaajaliselt, st ei teostata mitte lageraiet vaid jätkusuutlikku hooldust, et omanik saaks oma metsast pikaajalist tulu. Soomes on palju eakaid metsaomanikke ning sageli puuduvad noorematel teadmised metsa majandamiseks. Ettevõte peab väga olulise usaldusväärseid ning pikaajalisi, põlvkondade-üleseid kliendisuhteid.
Metsaomanikele makstakse hakke m3 eest. Kui omanik telliks ise metsa puhastamise ja jätaks materjali metsa, maksaks see ~1000 €/ha. KOUMETi lahendus on seega metsaomanikule soodsam.
KOUMET osaleb ka projektides, kus uuritakse alternatiivseid kasutusvõimalusi ammendunud turbakaevandustele, nt paju ja pilliroo kasvatamist bioenergia eesmärgil või turbaalade taastamist rabadeks.
RISUPETO seade
RISUPETO (inglise keeles "wood-beast") on seade, millega saab efektiivselt harvendada metsa ja koristada madalama kvaliteediga puitmaterjali. Seadet saab kasutada nii üksikute puude eemaldamiseks kui ka nt pajuistanduse lauslõikuseks, teede ja raudtee-äärsete alade puhastamiseks. Tutvustati ka 3-aastase energiapaju istanduse koristamist. Seadmel on suur ekspordipotentsiaal ka sellistesse riikidesse, kus on ulatuslikud metsapõlengud suureks ohuks. Seade sobib hästi nt võsa eemaldamiseks majandusmetsast, et tagada kvaliteetpuidule parem kasvukeskkond. Koristatud materjal töödeldakse puiduhakkeks, mida võib kasutada energia tootmiseks või biosöeks.
Soome metsamaast u 60% (kohati isegi 80%) on erametsad. RISUPETO’ga puhastatakse umbes 1,5 miljonit ha majandusmetsa. Seade võimaldab koristada kuni 15 m³ metsamaterjali tunnis ehk ~1 ha päevas, sh lõikab kuni 30 cm läbimõõduga puitu. Eestiski on selline seade juba kasutusel.
Keltakangas Lämpö soojatootmisjaam
Kymenlaakson Jäte OY hallatav soojatootmise üksus toodab u 2000 kohalikule eramajale kaugkütet. Jaama toitena kasutatakse piirkonna puitjäätmeid – sh pakkematerjali, kaubaaluseid, värvitud puitu jm. Aastas kogutakse 15 000 tonni materjali, millest 2/3 tuleb samast piirkonnast. Tootmisvõimsus on 8 MW (~40 GWh/aastas), efektiivsus 90%.
Hooldusvajadus on vaid 2–3 tundi päevas, kuna kompleks töötab automaatselt. Koldetuhka kasutatakse objekti enda taristuehituses. Lendtuhk käsitletakse ohtliku jäätmematerjalina. Üksus valmis kahes etapis, sh sai ka riigi toetust u 600 000 €. Jaamal on 12-aastane koostööleping piirkonna kaugkütteettevõttega, mis tagab stabiilsuse ja investeeringute tasuvuse.
Visioon 2035 ja teekond
Töökohtumise lõpuks kujundati väikestes töögruppides metsanduse kõrvalsaaduste ja -jääkide väärindamisega seotud visiooni aastaks 2035 ning võimalikku teekonda selleni.
2035. aasta visiooniks on tugevad ja elujõulised maakogukonnad, kus kohalikud tootjad ja metsaomanikud on kaasatud ka otsustusprotsessides. Bioressursse väärindatakse kestlikult ja tõhusalt. Tarneahelad on lühikesed ja läbipaistvad, koostöö tugev, innovatsioon toetatud ning seadusandlus lihtne. Visiooni elluviimiseks rõhutati vajadust teaduspõhise poliitika, hariduse muutmise, regionaalsete investeeringute, nõustamissüsteemide ja ühistegevuse järele. Tähtsaks peetakse ka bioressursside väärindamist kohapeal ja uute majandusmudelite arendamist.
Lisainfo ja materjalid:
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles