Kuna tavapärased põllumajandusmeetodid ei suuda täita Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärke, on vaja uuenduslikke põllumajanduslikke tootmissüsteeme. Projekti DeLeA (lühend Dauerhafter Lebendmulch im Ackerbau, mis tähendab „püsiv elusmulš põllukultuuride kasvatamisel“) raames leiti, et võimalik lahendus oleks püsiv elusmulš: katmikkultuur, mida külvatakse püsivalt põhikultuuride vahele või alla, et tõrjuda umbrohte, reguleerida mulla temperatuuri, säilitada vett ja vähendada põlluharimist.
See on radikaalne lähenemisviis, kuid see on vajalik, et võidelda kliimamuutuste ja nende mõju vastu põllukultuuridele, mullale ja saagikusele.
DaLeA EIP-Agri projekti eesmärk oli katsetada ja hinnata selle meetodi tõhusust, ülekantavust ja teostatavust.
Kolme aasta jooksul võrreldi Rheinland-Pfalzi liidumaal (Saksamaa) kolmes kohas külvikordade vaheldumise korral kasvatusvarianti, milles kasutati ristikheina kui püsivat elavmultši, variandiga, milles ristikheina ei kasutatud.
Vaatamata mitmetele tagasilöökidele oli see lähenemisviis edukas. Saagikuse erinevus võrreldes tavapärase kasvatusega vähenes kolmandikuni, samal ajal kui toitainete kadu ja väetiste kasutamine vähendati miinimumini.
DaLeA edendas põllumajandustootjate, teadlaste, ja poliitikakujundajate teadmiste vahetamist, koostööd ja teadlikkuse tõstmist. Samuti aitas see kaasa toiduga kindlustatusele ja kvaliteedile, tagades stabiilse saagikuse ja mitmekesised põllumajandustavad.
Projekti eesmärgid ning järeldused:
- Vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid tootmisressursside vähendatud ja tõhusama kasutamise kaudu.
- Mulla tervise ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamine elava mullasüsteemi rakendamisega.
- Parem veepeetus ja erosioonitõrje, mis aitab kaasa keskkonnasäästlikkusele, ka täiendavate toitainete väiksema kasutamise kaudu, nagu on dokumenteeritud lämmastiku vähendamise katses.
- Suurem kulutõhusus põllumajandustootjate jaoks tänu väiksematele sisendvajadustele ja põllukultuuride paremale vastupidavusele.
- Saagikuse erinevus tavapõllumajandusest vähenes oluliselt 30-40%-lt (mis kehtib ökoloogilise põllumajanduse puhul) esimesel aastal 10-14%-le kolmandal aastal.
- Lisandväärtus on ligikaudu võrreldav tavapõllumajandusega, kuna kasutatakse vähem abiaineid, nt diislikütust, väetisi ja vett.
- Huvitavad järeldused pestitsiidide säästvama kasutamise kohta võivad viia elujõuliste lahendusteni pärast edasisi uuringuid teises kontekstis.
- Pikaajalise rahalise kokkuhoiu potentsiaal uuenduslike ja säästvate põllumajandusmeetodite kasutuselevõtu kaudu.
- Parem konkurentsivõime turul, kuna see vastab tarbijate nõudlusele keskkonnasõbralike toodete järele.
 Rohkem infot projekti kohta SIIN.
Projekti koduleht SIIN. |
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles