Euroopal ei ole muud valikut kui keskenduda ringmajandusele, oleme eriti haavatavad kriitilise toorme suhtes. Paljud kitsaskohad teevad ringmajanduse kalliks, kuid Eestiski on esimesi edulugusid, kirjutab Kestlikkusuudiste portaalis KIKi ringmajanduse ja ressursisäästu valdkonnajuht Rita Jürmann.
Olukorras, kus Euroopa majandus sõltub suures osas teiste riikide toorainest, tuleb järjest enam tähelepanu pöörata ringmajandusele kui majandusjulgeoleku tagamise viisile. Mida rohkem Euroopas kasutatud materjali suudame nutikalt ja kasumlikult ära kasutada, seda vastupidavamad oleme erinevatele kriisidele ja tarnete katkemistele, olgu nende põhjustajad pandeemia, julgeolekuolukord või loodusõnnetused.
Üleminek ringmajandusele eeldab, et tahame ja oskame näha ning kasutada jäätmeid toormena ning neid ringlusesse võtta. Harjumuspärasest lineaarsest majandusmudelist väljumine ei ole mugav ega odav, sellega suudavad kaasa minna uuenduslikud mõtlejad, kes taipavad, et turud, keda sooviksime näha oma ekspordi sihtkohana, ootavad just kestlikke tooteid ja teenuseid.
Eestis on olemas juba esimesed näited ettevõtetest, kes on uuendustega kaasa läinud, kus jäätmed on ettevõtte põhiline tooraine ning riigi toel tehtud investeeringud on end ära tasunud.
Tehnoloogia jõudis visioonile järgi
EKT Ecobiol tekkis mõte biogaasitehase rajamisest aastatel 2015-2016, kui ettevõttes jõuti arusaamisele, et biojäätmete kompostimine ei ole mõistlik – materjalikadu oli suur, toote kvaliteet jättis tehnoloogiast tulenevalt soovida ja jäätmekomposti tootel puudus toona turg. “Leidsime häid näiteid jäätmete puhastamise tehnoloogiatest nii Saksamaa kui Soome tehastest ning saime ellu viia oma esialgse visiooni – leida toimiv tehnoloogia ja tuua see Eestisse,” räägib tehase rajamisest EKT Ecobio arendusjuht Kalle Grents.
Ettevõtte jaoks oli kõige keerulisem väljakutse ennustada, et kuhu jõuab jäätmete ringlussevõtu valdkond viie aasta pärast. “Pidime toetuse taotlemisel kirjeldama ringlussevõtu tehnoloogiat ja põhjendama projekti vajalikkust – näiteks oli toetuse taotlemise hetkel meie tulevase tehase vajadus biojäätmete järele umbes kolm korda suurem kui toona Eestis liigiti koguti.”
Green Gravelsil tekkis mõte investeerida klaasijäätmete töötlemisse ja rajada klaasvahtkillustiku tehas. Ärianalüüsi näitas, et ringmajanduse suund on mõistlik ja võeti vastu otsus riigi toel liikuda edasi uue ärisuunaga. “Täna on tehases palgal kümme inimest Järvakandist ja Raplamaalt. lisaks on saanud töökohti juurde luua meie partnerid, kellega me igapäevaselt koostööd teeme,” tutvustab panust kohalikku ellu Green Gravelsi juhatuse esimees Timo Taniel.
Lapsekingades turg
Tänu EKT Ecobio tehase käivitamisele suurenes Eestis biojäätmete ringlussevõtu võimekus märkimisväärselt. “Jäätmetest toodame sertifitseeritud toodet, mida kasutavad kütusena näiteks Tallinna linnaliinibussid. Panustame nii rohelisse energiasse ja aitame ka energiaturul hindu stabiilsena hoida,” toob Grents välja.
Green Gravels töötleb liigiti kokku kogutud klaasijäätmed ümber klaasvahtkillustikuks, kuid ettevõte tegeleb ka materjaliomaduste testimisega, et oma tooteportfelli laiendada. Timo Tanieli sõnul on ettevõte on algusest peale suunanud oma tegevuse ekspordile: “Kergtäitematerjali turg on Eestis ning ka Baltikumis üldiselt veel „lapsekingades“. Oleme aastate jooksul teinud aktiivselt teavitustööd ja tänaseks oleme osalenud üle Eesti mitmes taristu ja elamuehitusprojektis.” Järgmise sammuna on plaan klaasvahtkillustikku kasutama hakata betoonitootmises, millega oleks betoonikulu väiksem ning materjali kaal kergem.
Biojääde, plast ja tekstiil on keerulised jäätmeliigid
Jäätmed on väärtuslik ressurss, kuid nii plasti, tekstiili kui biojäätme puhul on omad raskuskohad, millest on keeruline vabaturu tingimustes konkurentsivõimeline toode arendada. Plasti hind maailmaturul on madalseisus, see muudab ringlussevõtu mõttekuse äriliselt küsitavaks. Tekstiilijäätmete käitlus on keeruline, segamaterjalide ümbertöötlemine uueks kiuks tehnoloogiline väljakutse, lukud-trukid takistavad ringlussevõttu ning nende eemaldamine eeldab paljuski kallist käsitööd. Biojäätmete puhul on probleem kvaliteet – paraku ei koguta jäätmeid piisavalt tõhusalt liigiti, kilekottide ja muu ebasobiva materjali sisalduse tõttu on jäätmetest mõistliku kvaliteediga komposti tootmine pea võimatu.
Kõik see teeb ringmajanduse kalliks. Jäätmereformi keerises on ettevõtetelt kuulda, et plaanide elluviimiseks pole vahendeid. Siin aga tuleb riik appi. Ringlussevõtu tööstusele hoo andmiseks toetab riik jäätmete väärindamist ja ringlussevõtu võimekuse loomist. Arvestades nelja jäätmeliigi keerukusi, avati taotlusvoor esmajärjekorras just nendele jäätmeliikidele. Mai teises pooles laieneb võimalus kõikidele jäätmeliikidele.
Toetust saab liigiti kogutud jäätmete ringlusse võtmiseks ning selleks ettevalmistavateks tegevusteks – näiteks pesemiseks, purustamiseks ning edasi eeltöödeldud jäätmetest uute toodete, ainete või materjalide tootmiseks. Lisaks saab luua digilahendusi, mis on seotud jäätmeandmete kasutamise ja riigile esitamisega.
Toetus annab ettevõttele julgust
“Kui pakutav toetus kõnetab, on tahtmist ja võimalust, siis oleks patt jätta teemasse sügavamalt sisse vaatamata. Ringmajandusettevõttena kindlasti soosime ja soovitame valdkonda arendada ning iga uus materjal, mida me suudame taaskasutada on abiks keskkonnale ja riigile üldisemalt,” rõhutab Taniel.
Euroopa Komisjon on võtnud suuna ringmajandusele üleminekule ega ole ka turbulentses majanduslikus ning poliitilises olukorras sellest loobumas. Selle taga ei ole ainult maailmaparandamise soov, vaid arusaamine, et meie maailmajaos on ringmajandus ainus võimalus tagada majanduslik julgeolek ning heaolu. Siinse heaoluoluühiskonna oleme loonud väljastpoolt seni pooltasuta saadud ressursside abil.
Hetkel peab Euroopa aga arvestama olukorraga, kus Hiina tõstab pead, Ameerika Ühendriigid on ettearvamatud, Aafrika ning Gröönimaa maavaradele ihutakse hammast. Eriti haavatavad oleme kriitilis toorme osas – Euroopa impordib üle 90% nendest materjalidest, mis on hädavajalikud kõrgtehnoloogia arendamiseks ning tööstuse konkurentsivõime säilitamiseks.
Euroopa Liit on ringmajandust põhistamas ka seadusandlikul tasandil. Lähiajal jõustuvad puhta tööstuse kokkulepe ja ringmajanduse seadus, mis loovad ühtse õigusraamistiku suunamaks Euroopa tööstust ja majandust ressursitõhususe, jäätmetekke vähendamise ning ringlussevõtu suunas. Tänases Eestis on võtab see uudne mõttemudel veel harjumist ning vajab riigi toetust. Homses Euroopas on ettevõte, kes ringmajanduse poole ei liigu, juba rongist maha jäänud.
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles