Määruse muudatus lisab lubatud lubiväetiste loetellu tuhamägede põlevkivituha ja sellest kaltsiumkarbonaadi sadestamisel saadava jääkaine. Lubiväetiste nimekirja laiendamine suurendab lubiväetiste kättesaadavust ning põlevkivi töötlemisel tekkinud jäätmete ringlussevõttu.
Eestis on üle saja aasta põlevkivist elektrit toodetud. Selle peamist kõrvalsaadust, põlevkivituhka on aastakümnete vältel vahelduva eduga põldude lupjamisel kasutatud, ent põlevkivituhka, mis ei leidnud või ei leia kasutust, ladestatakse tuhamägedena. Uued tehnoloogiad võimaldavad nüüd ära kasutada Ida-Virumaal sadades miljonites tonnides ladestatud jäägi.
Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terrase sõnul on põlevkivituha väärindamine suurepärane näide, kuidas jäätmetest võtta maksimumi.
„Määruse muutmisega loome võimaluse ettevõtetel seda väärindamisprotsessi arendada. Lisaks ringmajanduse eesmärkide täitmisele on põlevkivituhk ka lihtsasti kättesaadav, vajalik, aga kasutamata ressurss, mida meil on suures koguses,“ ütles minister.
Ministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Tarvo Järve ütles, et lubiväetiste nimekirja lisatakse vanades tuhamägedes ladestatud põlevkivituhk ning tuhamägedes ladestatud põlevkivituhast kaltsiumkarbonaadi sadestamise tulemusel saadav jääkaine.
„Vanade tuhamägede põlevkivituhk on niiskem ja suuremate osakestega, mistõttu praegu see nõuetele ei vasta. Eesmärk on loodusvarasid rohkem väärindada, leevendada põlevkivist elektri tootmise keskkonnamõju ning vähendada jäätmeteket,“ lisas ta.
Uute kohalike ressursside lisandumine loob eelduse lubiväetiste kättesaadavuse parandamisele. Lupjamist, milleks põlevkivituhk hästi sobib, vajavad Eestis paljud põllumaad.
Eelnõuga kehtestatavate kahe uue lubiväetise liigi nõuete väljatöötamise aluseks on Eesti Maaülikooli 2024. aasta eksperthinnangud põlevkivituha ümbertöötlemisel tekkiva kõrvalsaaduse lubiväetiseks sobivuse kohta ja Püssi tuhamäes ladestatud materjali lubiväetiseks sobivuse kohta.
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles