Maaelu Teadmuskeskuse (METK) väljaandes „Erinevate liblikõieliste haljasväetiskultuuride kasutamisvõimalused tava- ja maheviljeluses“ jagavad teadlased oma mitmeaastaseid uurimistulemusi ja kogemusi liblikõieliste kultuuride kasutamisest haljasväetisena. Käsitletakse põhjalikult haljasväetiskultuuride agronoomilisi, ökoloogilisi ja majanduslikke aspekte, mis aitavad põllumajandustootjatel teha teadlikke otsuseid keskkonnasäästlikuma tootmise suunas.
Maaelu Teadmuskeskuse (METK) väljaandes "Erinevate liblikõieliste haljasväetiskultuuride kasutamisvõimalused tava- ja maheviljeluses" jagavad teadlased oma mitmeaastaseid uurimistulemusi ja kogemusi liblikõieliste kultuuride kasutamisest haljasväetisena. Käsitletakse põhjalikult haljasväetiskultuuride agronoomilisi, ökoloogilisi ja majanduslikke aspekte, mis aitavad põllumajandustootjatel teha teadlikke otsuseid keskkonnasäästlikuma tootmise suunas.
"Katsete tulemustest järeldub, et liblikõielised haljasväetised on väärtuslik vahend viljavahelduse kavandamisel ja mulla elurikkuse säilitamisel," jagab METKi heintaimede valdkonna vanemteadur Ants Bender teadmist. "Soovitame neid integreerida viljavahelduse skeemidesse, eriti mahepõllumajanduses, kus väetamisvõimalused on piiratud."
Katsed näitasid, et liblikõielised haljasväetised võivad oluliselt parandada järgnevate kultuuride (nt suvi- ja talinisud) kvaliteeti ja saagikust. Lisaks teadmine, et haljasväetiste mõju kandub edasi ka teise järelmõju aastasse, mõjutades oluliselt tera mahumassi ja proteiinisisaldust.
Peamised teemad väljaandes:
- Haljasväetiskultuuride biomass, biomassi struktuur, toitainete panus aineringesse;
- Liikide süsiniku ja lämmastiku sidumise võime ja vahekord biomassi elementides;
- Haljasväetiste väetusväärtuse hindamine odra, kaera, suvinisu, talinisu ja talirukki sortide saagi ning saagi kvaliteedi näitajate põhjal;
- Haljaväetiste väetusväärtuse kandumine teise järelmõju aastasse odra ja kaera saagi ning saagi kvaliteedi näitajate põhjal;
- Liikide arengutsüklist tulenevad optimaalsed sissekünni ajad ja sobivus eelkultuurina külvikorras järgnevatele kultuuridele;
- Majanduslikud kaalutlused ja muud asjaolud, mida arvestada haljasväetiskultuuride valikul;
- Punase ristiku, roosa ristiku, valge mesika, hulgalehise lupiini, inkarnaatristiku ja aleksandria ristiku liigikirjeldused.
METK projekti „Mahetootmise efektiivsuse tõstmise, jätkusuutlikkuse suurendamise ja maheteraviljakasvatuses toodetud toiduteravilja kvaliteedi parandamine“ raames läbiviidud haljasväetiskultuuride katsete kauaoodatud kokkuvõtva väljaande autoriteks on Ants Bender, Sirje Tamm, Ülle Tamm, Anne Ingver, Ilmar Tamm, Ilme Tupits ja Reine Koppel.
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles