MAAELUVÕRGUSTIK: Saku valla, Tõdva kogukonnaaia lugu

Allikas: PIlle Kasterpalu, MTÜ Tõdva Aiasõprade Selts ja Karme Petrutis, METK maaeluvõrgustik 24. mai 2025. a

Tõdva küla aiamaad rajati umbes 1963. aastal, kui Kajamaa kooli kõrval elavatele kortermajade elanikele eraldati lage maalapp aiasaaduste kasvatamiseks. Aias toimetasid eelkõige aia vahetus läheduses elavad ja Saku Näidissovhoosi töötajad. Aialapid olid kasutajate vahel suuliste kokkulepete alusel ära jagatud.  Ala vastu on aastate jooksul huvi tundnud ka nt Kajamaa kooli juhtkond, soovides sinna rajada kooli õpilaskodud. Tõdva aiamaade teema tõstatus uuesti ja teravamalt 2021. aastal, kui kohalik vallavalitsus varakevadiselt väsinud ja justkui näiliselt hooldamata ala vastu suuremat huvi hakkas tundma. Piirkonna rahvas suutis siiski valda veenda, et aiamaal on kohalik rahvas aastakümneid omale toitu kasvatanud ning on valmis aia kasutamist ka juriidiliselt korrektselt vormistama. Pille Kasterpalu ja Jana Kald on kohalikud elanikud, kellel on väga suur ja oluline roll aia püsimisel ja arengul. Loodi MTÜ, tehti uued mõõdistused, joonistati plaan, sõlmiti vallaga ala tasuta kasutamise leping, samuti iga kasutajaga tema maalapi kasutamise lepingud; koostati ametlikud taotlusvormid, oma logo ja veebileht, aiamaade kasutamise kord ning GoogleDrive virtuaalpesa.        Tänaseks on piirkonnast kujunenud korrastatud viljapuude ja põõsastega aed. Aiamaid saavad vastavalt kokkuleppele kasutada kõik Saku valla elanikud, kohalikel on siiski eesõigus. Igalt aialapi kasutajalt kogutakse aastas 5 Eur haldustasu, mis võimaldab katta erinevate koostegemiste omaosalust.    Piirkonnas üldiselt on vee- ja kanalisatsiooniprobleem väga aktuaalne: vana biopuhasti on ammendunud, aia kõrval asuv peakraav saastunud. Tõdva aia suurimaks väljakutsekski on just kastmisveega varustatus. Aias puudub veekraan, joogivee kasutamine kastmiseks ei ole mõistlik. Võimalusel on kastmisvett toonud Tõdva Vabatahtlik Pääste, kuid üldjuhul varustab veega vaid üks lahke kohalik elanik. Probleemist on teadlik ka kohalik omavalitsus ning ühiselt otsitakse lahendusi. Lahendused on nii vallaametnike kui kohalike sõnul kindlasti olemas, kuid piisavate finantsvahendite ootel. Paratamatus on seejuures, et ilmselt tuleb tulevikus osa aiast loovutada ka piirkonna uuele biopuhastile.  Tõdva aia tulevikuplaanid on veel seotud nt ühise kompostimisväljaku, vihmavee kogumise võimaluse ja kuivkäimla rajamisega. Viimane on kindlasti oluline nii liikumisraskustega kohalikele kui ka Saku kaugematest piirkondadest tulnutele. Suuremas plaanis suurendaks kuivkäimla ka piirkonna kriisivalmidust olukorraks, kui pole elektrivoolu ega vett.       Tõdva aia viimane suurem sündmus oli aastakoosolek ja viljapuude lõikamise koolitus. Arborist-aednik Anu-Kristin Tara selgitas taimekaitsevahendite kasutamist, kuulati teooriat ja praktiseeriti ka viljapuude lõikamist kohapeal. Inimestel on huvi uute teadmiste järele, nt soovitakse rohkem infot permapeenra rajamisest ja on soov külastada mõnd teist kogukonnaaeda jne.    2024.a. sügisel rajas Saku vald Tõdva aia vahetusse lähedusse kogukonna ringlusmaja, mis on samuti kohaliku MTÜ hallata. Idee tuli kohalikult omavalitsuselt, et anda kortermajade elanikele võimalus ühiselt jäätmeid liigiti koguda. Eesmärgiks oli, et iga maja ei peaks endale soetama või rentima eraldi prügikaste ja jäätmekäitleja ei peaks iga maja juures manööverdama. Õnnelike juhuste tahtel osutus just Tõdva küla Saku valla esimeseks ringlusmaja saajaks. Põneva minimaja oluliseks osaks on eraldi ringlusruum ehk ”kõrvake”, kuhu saab kohalik elanik tuua kasutuskõlblikke esemeid, mida endal enam vaja ei lähe (nt ämber, moosipurk, korralikud saapad jt). 2025.aastast lisandus majja ka raamatuvahetus. Ringlustuba on tänaseks aktiivses kasutuses. Kogukonnaaed ja ringlusmaja on Tõdva piirkonda kogukonnana liitnud – kindlasti ajatakse ühiselt just sellele kogukonnale olulisi asju!