Euroopa Komisjon avaldab 16. juulil oma järgmise ettepaneku ELi pikaajalise eelarve kohta. Kuuldavasti soovitakse seni selge ja eraldiseisev ÜPP eelarve sulandada nn „ühisfondi“. See pole vaid tehniline muudatus, vaid samm, mis võib nõrgestada meie toidutootmist, maaelu ning seab löögi alla kogu ELi toidujulgeoleku.
Enne 16. juulit, mil Euroopa Komisjon avaldab oma nägemuse järgmisest finantsraamistikust, kutsume kõiki üles allkirjastama petitsiooni, mille eesmärk on jätkata senise põllumajaduspoliitikaga, mis toetab toidutootmist, maapiirkondade jätkusuutlikkust ning tagab ohutu, kestliku ja taskukohase toidu: https://nosecuritywithoutcap.eu/sign-the-petition
Petitisiooni saab allkirjastada nii ettevõtjana kui ka esindusorganisatsiooni või ühistu liikmena. Petitsiooni lehel avaldatakse organisatsiooni nimi ja muu esitatud info, kuid allkirjastaja nimi ja e-posti aadress jäävad konfidentsiaalseks.
Pole eelarvet → pole ÜPP-d → pole toidutootjaid → pole toidujulgeolekut
Euroopa Liidu eelarvekonverentsi päeval, 20. mail, kogunesid toidutootjad Brüsselis ja mitmel pool Euroopas, et saata valjuhäälne sõnum: ÜPP peab jääma eraldiseisvaks ja piisavalt rahastatud poliitikaks. EPKK osales solidaarselt üle-euroopalises välkaktsioonis ÜPP tuleviku nimel, mille eesmärk oli hoiatada, et ÜPP eelarve lahustamine ohustab kogu Euroopa toidujulgeolekut.
ÜPP on juba üle kuuekümne aasta pakkunud tuge Euroopa toidutootjatele ning on seni ainus tõeliselt ühine poliitika, mis ühendab põllumajanduse, toidutootmise ja ühiskonna. Seda ühtset poliitikat rakendavad kõik liikmesriigid ning seda hallatakse ja rahastatakse ELi eelarvest. See on aidanud investeerida, hoida elu maal ning pakkuda inimestele ohutut toitu.
Euroopa Komisjoni ettepanek koondada ELi rahastamisvahendid ühte fondi kaotab ÜPP fookuse ja visiooni, suurendab ebavõrdust liikmesriikide ja toidutootjate vahel ning on vastuolus toidutootmise strateegilise tähtsusega. Ehkki bürokraatia vähendamine on teretulnud ja vajalik, ei tohi see ohustada toidutootmise kestlikkust ega tootjate konkurentsivõimet.
Eesti toidutootjate jaoks on taolise ühisfondi suurimad riskid ühisturu killustumine ja ebavõrdsuse süvenemine. Toidutootmine ei ole Eestis seni saavutanud vajalikku strateegilist tähtsust. Teoreetiliselt võime ette kujutada olukorda, kus meie naaberriigid suunavad tulevikus näiteks 40% oma ELi kogurahastusest toidutootmisesse, Eesti aga vaid 10%. Sellises olukorras ei saa me enam rääkida Eesti toidutootjate konkurentsivõimest, vaid pigem nende ellujäämisvõimalustest.
Ainult ühiselt tegutsedes saame mõjutada otsuseid, mis määravad meie toidutootmise tuleviku.
Palun leia hetk ja allkirjasta petitsioon: https://nosecuritywithoutcap.eu/sign-the-petition |
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles