Hiljuti ajakirjanduses ilmunud artiklis juhtis maasikakasvataja tähelepanu murele, et Poolas kasvatatud maasikaid, mida on pritsitud Eestis mitteregistreeritud taimekaitsevahenditega, tohib siin siiski müüa. Küsimus on õigustatud ja selgitust väärib seegi, miks ei saa Eestis teatud Euroopa Liidus lubatud taimekaitsevahendeid kasutada.
Euroopa Liit on jaotanud liikmesriigid taimekaitsevahendite hindamisel geoloogilistest eripäradest lähtuvalt kolme regiooni – põhja-, kesk- ja lõunaregiooni. Eesti kuulub põhjaregiooni, kus veekaitse ja ökoloogiline tundlikkus on eriti olulised. Poola kuulub aga kesktsooni. See tähendab, et Poolas võib olla lubatud kasutada aineid, mis meie põhjatsooni tingimustes oleksid ohtlikud – näiteks liiguvad kiiresti läbi mulla põhjavette või ei lagune külmas ja niiskes kliimas piisavalt kiiresti. See, et Poola või Eesti maasikad on taimekaitsevahendite kasutamise poolest paremad või halvemad, ei ole õige.
Euroopa Liidus toimub kaupade, sealhulgas puu- ja köögiviljade vaba turustamine. EL-is on toiduohutus tagatud ühtsete nõuete alusel ning igal kauplejal ja kasvatajal on õigus oma tooteid turustada mõne teise liikmesriigi turule. Oluline on siinkohal, et toote ohutus oleks tagatud. Kindlasti peab iga kasvataja ise mistahes riigis jälgima, et kasutab taimekaitsevahendeid õigesti, et need vahendid on turule lubatud ning et vahendeid oleks kasutatud selliselt, et toidus ei oleks taimekaitsevahendite jääkide piirnormide ületusi. Seda ikka selleks, et meie toidulauale jõuaks ohutu toit.
Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) lähtub taimekaitsevahendite Eesti turule lubamisel meile esitatud taotlusest. Turule lubamise tingimuste seadmisel ei ole oluline ainult kõrge saagikus, vaid ka puhas keskkond, ohutu toit ja inimese tervis. Taimekaitsevahenditele kehtivad piirangud ei tulene meelevaldsest soovist piirata põllumehi või ettevõtlust, vaid meie looduslikest ja geoloogilistest tingimustest, mis teevad teatud ainete kasutamise siin probleemseks. Kindlasti tahame toetada Eesti ettevõtlust ja põllumajandust ning leiame, et seda saab teha ka riskimata. Uuenduslikud lähenemised, integreeritud taimekaitse, täppispõllumajandus ja tõhus järelevalve aitavad tasakaalu poole liikuda.
Maasikakasvatajatele on Eesti registris 47 taimekaitsevahendit, mis kaitsevad seenhaiguste, umbrohu ja putukate vastu. PTA on avatud koostööle kogu sektoriga ja arvestame taimekasvatajate vajadusetega erinevate taimekahjustajate ja -haiguste tõrjeks. Konkreetselt aiandussektori vajaduste kaardistamisel saame vähemalt üks kord aastas sisendi Aiandusliidult. Näiteks ripslaste tõrjevahendite osas pöörame tähelepanu, et tooted mis on mõeldud kasutamiseks maasikate kahjurite kompleksile sobivad ka ripslase tõrjeks. Selliseid vahendeid on hetkel registris kuus ning lisaks toimuvad läbirääkimised süsteemse vahendi laiendamiseks, et seda saaks kasutada ripslase tõrjel maasikapõllul.
Lähtume PTA-s taimekaitsevahendite turule lubamisel erinevatest asjaoludest ja tegemist on taotlus- ja teaduspõhise otsusega. Peame arvestama sellega, et samad ained, mis võivad küll lubada suuremat saagikust, võivad samal ajal pöördumatult kahjustada meie vee- ja mullasüsteeme ja sel juhul peame taotlusi tagasi lükkama. Järgime One Health ehk „üks tervis“ lähenemist, mis tähendab, et inimese, keskkonna ja loomade tervis on omavahel seotud – kui kahjustame keskkonda, kahjustame ka iseenda elukeskkonda ja toidujulgeolekut.
Meie eesmärk on tasakaalus toidusüsteem, mis tagab, et terves Eestis oleks hea elada.
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles