Eile, 2. juulil, tuli Euroopa Komisjon välja ettepanekuga vähendada jõudsalt kasvuhoonegaaside heidet. See on samm õiges suunas, ehkki keset Euroopa ekstreemset kuumalainet tehtud ettepanek jääb teadlaste soovitatud miinimumi juurde ning sisaldab küsitavaid viise selle saavutamiseks.
Euroopa Komisjon soovib oma ettepanekuga, et Euroopa Liit vähendaks 2040. aastaks kasvuhoonegaaside heitkoguseid 90% võrreldes 1990. aastaga. Eestimaa Looduse Fond (ELF) peab välja pakutud eesmärki miinimumiks, sest Pariisi lepinguga on EL võtnud kohustuse hoida kliima soojenemist 1,5 kraadi piires. Selle eesmärgi täitmiseks peaksime juba 2040. aastaks olema kliimaneutraalsed. Ka ELi Kliimamuutuste Teadusnõukoda on soovitanud 2040. aastaks vähendada emissioone 90-95%.
“Euroopa Komisjoni ettepanek näitab, et kliimamuutuste leevendamine ja inimeste kaitse on Brüsselis jätkuvalt prioriteet, ehkki see võiks olla veelgi tähtsam. Hoolimata miinimumeesmärgist on komisjon seadnud lati oluliselt kõrgemale kui Eesti seda oma kliimaseaduses teha plaanib. Eesti kavandatav eesmärk 2040. aastaks on heitmete vähendamine 80%. Meie suur süsinikujalajälg ühe inimese kohta annaks meile põhjust kaaluda tugevamat panust üha süvenevate kliimamuutuse mõjudega hakkama saamiseks. Praegune järjekordne ekstreemne kuumalaine Euroopas annab selgelt märku, et tegutseda on tarvis kiirelt ja otsustavalt,” selgitas ELFi kliimapoliitika ekspert Laura Vilbiks.
Värske ettepanek hõlmab aga ka mitmeid küsitavaid järeleandmisi selles, kuidas eesmärki saavutada. Näiteks võimaldab see kehtima hakates täita kliimaeesmärki väikses ulatuses ka heitmete vähendamisega väljaspool Euroopa Liitu ehk süsinikukrediitide abil. See tähendaks, et ELi riigid võiksid rahaliselt toetada heitmete vähendamist mõnes ELi-välises riigis selle asemel, et vähendada süsinikujälge kodumaal. Seda sammu on teravalt kritiseerinud teadlased ja keskkonnaühendused.
“Uuringud on näidanud, et süsinikukrediidid ei vähenda tegelikkuses nii palju heitmeid, kui nende pakkujad lubavad. Mõnel juhul on need lausa kohalikule keskkonnale negatiivselt mõjunud. Selle asemel, et lükata vastutus mujale, peaksime vaatama ikkagi oma tagaaeda ja vähendama heitmeid Euroopa Liidu siseselt,” ütles Vilbiks.
Euroopa Komisjoni ettepanekut asuvad nüüd kiirendatud tempos arutama Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlament, et võtta muudatus vastu septembris, mil Euroopa Liit peab esitama Pariisi kokkuleppe raames ÜROle oma 2035. aasta eesmärgi. Kiirmenetlus võib takerduda, kuna osa volinikke ja riike eelistavad 2040 eesmärgi üle otsustamist edasi lükata.
Vaata lisaks:
- 150 vabaühendust, ettevõtet ja teadusasutust on allkirjastanud avaliku kirja, milles nõutakse rahvusvaheliste krediitide mitte lubamist 2040. eesmärgi täitmiseks.
Lisainfo: Laura Vilbiks, Eestimaa Looduse Fondi kliimapoliitika ekspert, laura.vilbiks@elfond.ee, 5822 8090
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles