Lõppes sisseastumisavalduste esitamine Eesti Maaülikooli bakalaureuse- ja magistriõppesse õppima asumiseks. Lisaks veterinaariale on suured konkursid maamajanduse erialale, geodeesia, kinnisvara- ja maakorralduse õppekavale, loodusturismi ning keskkonnaplaneerimisse ja maastikukujundusse.
Eesti Maaülikooli esitati sel aastal 1. ja 2. astme õppekavadele kokku ligi 2700 avaldust, neist 1. astmele ~2180 avaldust ja 2. astmele 520. Eelmise ehk 2024. aastaga võrreldes on sel aastal bakalaureuseastme avalduste arv suurem, kuid aasta varasemaga (2023) võrreldes pisut väiksem.
Eesti Maaülikooli õppeosakonna juhataja Ina Järve ütles, et tulemused on positiivsed. "Arvestades, et oleme 1. astme õppekavadel vastuvõtutingimusi ja lävendit viimasel kolmel aastal tõstnud, on arvu muutus ootuspärane. Kuigi tuleb rõhutada, et käesoleva aasta avalduste arvud on siiski rõõmustavalt üllatavad. 2. astme avalduste arvud on vastupidiselt aasta-aastalt tõusnud ja võrreldes paari aasta taguse vastuvõtuga koguni 30% kasvanud. Ja selle üle on tõsiselt hea meel!," sõnas Järve.
Tänavu laekus 1. astme 579-le õppekohale avaldusi kokku ligi 2180, mis teeb keskmiseks konkursi numbriks 3,7 avaldust õppekohale. Populaarsete erialade osas muutust varasemaga võrreldes suurel määral toimunud ei ole, jätkuvalt on 1. astmel ülipopulaarsed (konkurss jääb vahemikku 5,45 kuni 8) veterinaarmeditsiin, geodeesia, kinnisvara- ja maakorraldus, maamajanduslik ettevõtlus ja finantsjuhtimine ning loodusturism, kuid populaarsuselt ei jää maha ka aiandus, keskkonnaplaneerimine ja maastikukujundus ning toiduainete tehnoloogia, kus konkurss on üle 4,5.
Kui esimese astme vastuvõttu kokku võtta, siis nii avalduste arvud kui konkursid kinnitavad Eesti Maaülikooli erialade olulisust ja ka populaarsuse tõusu. Bakalaureuseastme õppekavade hulgast leiab uue õppekavana ringbiomajanduse, mis küll avati juba eelmisel aastal, kuid väärib kindlasti mainimist, sest õppekava on õppijate poolt väga hästi vastuvõetud ja osutunud populaarseks ka sellel aastal.
Õppeosakonna juhataja sõnul uuenevad õppekavad pidevalt. "Kuigi Eesti Maaülikooli õppekavade nimetused on paljuski traditsioonilised ja tuntud, peegeldavad nende sisud tänapäevaseid ja tulevikku suunatud arenguid. Viimastel aastatel on õppekavadesse lisandunud olulisi uuendusi – fookuses on rohe- ja kestlikkuse teemad, nutikad tehnoloogilised lahendused, täppisteadused ja interdistsiplinaarsed oskused," kommenteeris Järve.
Maaülikooli õppekavad lähtuvad ühiskonna ja tööturu vajadustest: "tänased maaülikooli lõpetajad ei ole mitte ainult oma valdkonna head tundjad, vaid ka tulevikuprobleemide lahendajad, kes suudavad siduda teaduspõhist mõtlemist praktilise innovatsiooniga. Üha olulisemaks muutuvad teemad, nagu kliimamuutustega kohanemine, bioressursside kestlik kasutus, digipõhine keskkonnaseire ja biopõhiste majandusmudelite arendamine – kõik see on meie õppekavadesse täna integreeritud."
Vastuvõetute nimekirjade avalikustamine on 18. juulil ja õppimatuleku kinnitamine SAIS-is hiljemalt 21. juulil.
Doktoriõppe kolmel õppekaval keskkonnateadus ja rakendusbioloogia, põllumajandus ning veterinaarmeditsiin ja toiduteadus avati 30. juunil täiendav konkurss, avaldusi saab esitada 27. juulini. Doktoriõppe kohta loe pikemalt www.emu.ee/doktoriope |
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles