Kohalike taimede sortidega saab tutvuda Maaelu Teadmuskeskuse ja Polli aiandusuuringute keskuse kodulehtedel – miks aga eelistada just Eestis aretatud sorte, sellest kirjutab Maablogis lähemalt Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi biomajanduse valdkonna nõunik Reelika Päädam.
Muutlikud ilmastikuolud, kliimamuutused ja elurikkuse vähenemine tõstavad üha enam esile kohalikku sorti taimede eelised. Kohalikel põldudel aretatud sordid on kohastunud piirkonna kliima eripärade, mullastiku ja põlluharimisviisidega. Nende säilitamine ja kasvatamine toetab elurikkust, säilitab geneetilist mitmekesisust ning kannab edasi kohalikku kultuuripärandit.
Kohalikud sordid – vastus kliimamuutustele ja elurikkuse vähenemisele
Kohalikku sorti taimede suurim eelis on nende vastupidavus ja kohastumus. Seda eelkõige seetõttu, et sordiaretuses on algmaterjal kohapeal valitud ja pikalt testitud ning pärandsortide puhul on seemneid põlvest põlve edasi antud. Sellised sordid taluvad paremini kohalikke ilmastikutingimusi, näiteks põuda, külma või niiskust. Ühtlasi aitab kohalikku sorti taimede stabiilne saagikus vähendada tootmisriske ja tagada toidujulgeoleku ka kriisisituatsioonides.
Lisaks mõjutab kohalikku sorti taimede kasvatamine soodsalt elurikkust, suurendades mitmekesisust ja geneetilist varieeruvust. See on ka üks põhjuseid, miks bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni kohaselt on oluline säilitada lisaks looduslikele taime- ja loomaliikidele ka kultuurtaimede geneetilist mitmekesisust.
Elurikkuse ja kultuuripärandi kandjad
Geneetiliste ressursside säilitamine on tähtis ka kultuurilisest ja majanduslikust seisukohast, kuna mitmekesiste tunnustega heterogeensed populatsioonid kannavad endas omadusi, mida saab edukalt kasutada tulevikus uute sortide aretamisel.
Paljud kohalikku sorti taimed on osaks kohalikest kultuuri- ja toidutraditsioonidest ning nende kasvatamine aitab hoida ja edendada kohalikku identiteeti. Hea näide on krahv Friedrich Georg Magnus von Bergi 1875. aastal aretatud talirukkisort ‘Sangaste’. Talirukis ‘Sangaste’ on teadaolevalt vanim seni kasvatatav teraviljasort maailmas, mida ka Eestis järjepidevalt kasvatatakse ja laialdaselt kasutatakse nii leivaküpsetusel, jookides kui ka kamajahus.
Toetus: kohalikud sordid põllumajanduspoliitikas
Alates 2009. aastast toetatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika raames kohalikku sorti taimede kasvatamist.
Eesti toetatavate kultuuride ja sortide loetelu on aastatega üha suurenenud; praegu on nimistus juba 50 puuvilja- ja marjasorti ning 18 põllukultuuri- ja köögiviljasorti. Sortide valikul on lähtutud seisukohast, et tegu oleks Eesti sordiga, mis on pika ajalooga, kultuuriliselt, etniliselt või geneetiliselt oluline ning mis pakuks huvi nii tootjatele kui ka tarbijatele.
Kohalikku sorti taimedega saab tutvuda Maaelu Teadmuskeskuse kodulehel ning Polli aiandusuuringute keskuse kodulehel.
Toetust kohalikku sorti taimede kasvatamiseks antakse määruse „Perioodi 2023–2027 kohalikku sorti taime kasvatamise toetus“ alusel.
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles