Maaelu Teadmuskeskuse teadurid Kadri Sohar ja Liina Jakobson kirjutavad väljaandes Maa Elu talirukkisort 'Sangaste' 150. aastapäeva tähistamisest ning Eestis korraldatud rahvusvahelisel rukkikonverentsil RYEST2025 käsitletud teemadest.

Tänavu tähistab Eesti põllumajanduse uhkus talirukkisort 'Sangaste' 150. aastapäeva. Ajalooline teekond sai alguse 1875. aastal, mil krahv Friedrich Georg Magnus von Berg alustas Sangaste mõisas talvekindla talirukki aretust. Tema töö tulemusel kujunes maailmas tunnustatud ja Eesti põldudel tänini kasvatatav rukkisort, mis on andnud tugeva aluse meie leivaviljakultuurile.
Juubeliaasta puhul toimus 17.–19. juunil Tartus rahvusvaheline rukkikonverents RYEST2025, kus keskenduti rukkiaretuse ja -geneetika arengule ning tulevikule. Konverentsi korraldas Maaelu Teadmuskeskus (METK) koostöös Euroopa taimearetusteaduste assotsiatsiooniga (EUCARPIA), tuues kokku teadlased ja aretajad Eestist, Lätist, Soomest, Poolast, Saksamaalt, Austriast, Taanist, Rootsist ning kaugemaltki – Kanadast ja Ameerika Ühendriikidest.
Mitmekülgne kultuur
Lisaks leiva- ja söödaviljana kasutamisele on rukis tähtis alkoholitööstuse toorainena ning üha enam ka teenuskultuurina, millel on oluline roll umbrohtude tõrjumisel ning mulla parandamisel. Näiteks Ameerika Ühendriikides on talirukis kõige populaarsem vahekultuur, mis moodustab umbes 50% vahekultuuri põldudest. Rukis on eelistatud vahekultuur maisi- ja sojapõldudel, kuna on suure biomassiga, talvekindel ja tõrjub hästi umbrohtu.
Konverentsil kerkis taas esile küsimus, milline on traditsiooniliste populatsioonsortide roll hübriidsortide ajastul. Viimase nelja aastakümne jooksul on hübriidrukkisordid turul kanda kinnitanud tänu oma suurele saagikusele ja kasumlikule seemnemüügistrateegiale. Hübriidide loomisel ristatakse kaks vanemliini, mille tulemusena saadakse geneetiliselt ühtlane ja soovitud omadustega F1-põlvkonna seeme. Samas on see aretusprotsess geneetiliselt keerukas, kallis ja väikestele aretusfirmadele tihtipeale kättesaamatu.
Teadlaste hinnangul ei tohiks see siiski tähendada populatsioonsortide aretuse hääbumist. Ka nende puhul saab rakendada nüüdisaegseid tehnoloogiaid, näiteks geneetilisi markereid, genoomset selektsiooni ja uusi aretustehnikaid, nagu CRISPR-Cas, mis võimaldavad aretustsüklit lühendada. Rukki populatsioonsortidel, nagu 'Elvi', 'Sangaste', 'Reetta', on mitmeid eeliseid: nad on paremini kohanenud kohalike oludega, stabiilsema saagiga ning pakuvad sageli paremat terakvaliteeti. Lisaks sobivad need sordid hästi mahepõllumajandusse.
Just populatsioonsordid on hübriidide aretuse aluseks ning kannavad endas aretuseks vajalikku geneetilist mitmekesisust. Konverentsil toodi näiteks Poola, kus hübriidsortide osakaal on vaid 20% – riik on otsustanud keskenduda populatsioonsortide kasvatamisele, toetades nii oma seemnekasvatajaid kui ka põllumajanduspärandit.
Rukkiaretuse tulevik ei seisne valikus hübriid- ja populatsioonsordi vahel, vaid nende tasakaalustatud kooseksisteerimises. Kohanemisvõime, vastupidavus ja kultuuriline järjepidevus jäävad tähtsaks ka edaspidi. Lisaks toetavad populatsioonsordid riiklikult olulist isevarustuskindlust, võimaldades külvata põllule oma tarbeks toodetud seemet.
Tule põllujalutusele!
'Sangaste' talirukis ei ole pelgalt ajalooline saavutus, vaid elav näide Eesti teaduse, põllumajanduse ja kultuuripärandi koostööst. Selle 150-aastane teekond on inspireeriv tõestus, kuidas traditsioon ja innovatsioon saavad käsikäes edasi liikuda. Eesti Rukki Seltsi eestvedamisel on Sangaste lossi lähistele loodud Sangaste rukkitee – jalutusrada, mis võimaldab tunnetada meie põllumajanduslikku pärandit.
Lisaks on koostöös METKi ja kohalike põllumeestega rajatud rukki näidiskatselapid Sangaste lossi sissesõidutee äärde põllule. Samuti on avatud katsepõld Jõgeval Jõgeva-Mustvee tee ääres, kus saab tutvuda Euroopas aretatud tali- ja suvirukkisortidega, mille katsetusi toetab teaduse tippkeskus AgroCropFuture.
Kõik huvilised on oodatud tutvuma rukkiaretuse ajaloo ja uusimate saavutustega Sangaste ja Jõgeva katsepõldudel.
|