Maaelu Teadmuskeskuse kogutava turuinfo andmetel kallineb 2.5% kilepakendis joogipiima tootjahind, või hind on stabiliseerunud aasta alguse kõrgel tasemel. Söödateravilja alanenud hind suurendab seakasvatajale jäävat osa. Veiserümpade kokkuostuhind on saavutanud uue tipu. Marjahooaeg algas jaheda ja vihmase kevade tõttu hiljem kui 2024. aastal.
Tööstusest väljamüüdava 2.5% piima hind on jätkuvalt tõusutrendis
2025. aasta teises kvartalis tõusis 2.5% joogipiima hind nii kile- kui purepakendis võrreldes esimese kvartaliga vastavalt 3,5% ja 2,4%. Kilepakendi hind kasvas veidi kiiremini, kuid jäi endiselt purepakendist ligi 13 senti liitri kohta odavamaks.
Kui võrrelda sama perioodi 2024. aastal, siis 2025. aasta II kvartalis tõusis kilepakendis piima hind 7.1% ja purepakendis piima hind 9%. Hinnatõusu võis mõjutada tootmiskulude (sh pakendite, energia ja tööjõu) suurenemine ning toorpiima hinna kasv võrreldes 2024. aasta sama perioodiga
Joonis 1. 2.5% joogipiima kilepakendi ja purepakendi tootjahind ning toorpiima kokkuostuhind Eestis 2024–2025 juuni, €/l
Või hinna tõus on stabiliseerunud, kuid tase jääb kõrgeks
Või hind oli 2025. aasta II kvartalis märkimisväärselt kõrgem võrreldes sama aasta I kvartali ja eelmise aasta sama perioodiga (Joonis 2). Kui 2024. aasta II kvartalis oli keskmine või hind ligikaudu 6.32 eurot/kg, siis 2025. aasta II kvartaliks oli hind keskmiselt 8.08 eurot/kg, mis tähendab 27% hinnatõusu aastaga. Ka võrreldes 2025. aasta I kvartaliga (keskmine hind 8.10 eurot) püsis tase sarnane, kuigi kuude lõikes on näha kerget kõikumist.
Hinnatõusu taga on nii sisemaised kui ka globaalsed tegurid. Tootmiskulude kasv, eriti energia ja tööjõu kallinemine, on mänginud olulist rolli. Statistikaameti andmetel kasvas 2025. aasta veebruaris tööstustoodangu tootjahinnaindeks (TO-indeks) 6,1% võrreldes eelmise aasta sama ajaga, mida mõjutas enim elektrienergia hinnatõus. Samal ajal on üldine hinnasurve püsiv: tarbijahinnaindeks (THI) näitas juunis 2025. aastast kasvu 5,0%. Need näitajad kinnitavad, et sisemaised kulusurved – eeskätt energia ja tööjõu hinnatõus – mõjutavad otseselt ka toidutootmise lõpphinda.
Lisaks on rahvusvahelistel turgudel või hind olnud kõrge – Euroopa turul küündis hind II kvartalis ligikaudu 7200–7300 eurot tonni kohta. Hinnasurvet süvendasid piimatootmise vähenemine Okeaanias ja ELis, loomataudide levik, aga ka Aasia suurenenud nõudlus.
Või hinnatrend näitab jätkuvat tõusu, mille taga on piiratud pakkumine ja tugev nõudlus nii siseriiklikul kui ka globaalsel turul.
Lihahind on tõusuteel
2024. aasta II kvartalis olid searümba hind 2,14 eurot/kg ja söödaodra hind 169,51 eurot/t.(Joonis 3). 2025. aasta II kvartaliks oli searümba hind langenud 1,99 eurot/kg kohta, samas kui söödaodra hind jäi sisuliselt samaks (170,35 eurot/t). Söödaodra ja searümba hinna suhe oli aastatel 2024–2025 stabiilne, jäädes keskmiselt 0.08–0.10.(3)
Hinnakõikumisi võib süvendada ka Euroopas leviva Aafrika seakatku (SAK) oht, mis mõjutab nii tootmist kui turu stabiilsust. SAK võib tuua kaasa karjade hävitamise, tootmismahtude languse ja ekspordipiirangud, mis lühiajaliselt tõstavad sealiha hinda, kuid võivad põhjustada ka siseturul üle pakkumist ja hinnasurvet. Sellised olukorrad suurendavad sektoris ebakindlust ning nõuavad tugevaid bioohutusmeetmeid ja turupoolset tasakaalustust.
Loe edasi SIIN>>
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles