Milline võiks olla koostöö, kus teadus, tootmine, nõustamine ja riik toetavad üksteist tõhusalt ühiste eesmärkide nimel? Just sellist terviklikku ja väärtuspõhist koostöömudelit kogesid Maaelu Teadmuskeskuse nõustajate järelkasvu koolitusprogrammi juhendajad 2025. aasta kevadisel õppereisil Taanis – kogemust, mis pakub väärtuslikku inspiratsiooni ka Eesti edasisteks sammudeks.
Taani on tuntud oma kestliku arengu, innovatsiooni ja kogukondliku mõtteviisi poolest, mistõttu oli õppereis suurepärane võimalus õppida nende väärtuste praktilise rakendamise kohta.
Õppereis keskendus kogemuste vahetamisele ning tutvumisele Taani innovaatiliste ettevõtete ja nõuandesüsteemiga. Inspiratsiooni pakkusid nii kaasaegsed tehnoloogiad kui ka eriilmelised ettevõtted, kus Eesti tegevnõustajatel avanes võimalus küsida Taani kolleegidelt, kuidas nende süsteem tegelikult toimib – rõõmud, väljakutsed ja kõik sinna juurde kuuluv,
sõnab Kairi Andresson-Mikkor, Maaelu Teadmuskeskuse (METK) koolitus- ja nõuandeteenistuse spetsialist ning käesoleva artikli autor.
Kohtumine SEGES Innovationiga – Taani nõuandemudeli süda
Õppereisi alustati Taani nõuandesüsteemi tundma õppimisega ning esimeseks sihtkohaks valiti SEGES Innovation keskus. Tegemist on Taani juhtiva teadus- ja arenduskeskusega, mis keskendub innovatsioonile põllumajanduse ja toiduainetööstuse valdkonnas. SEGES pakub nõuandeteenuseid ning töötab välja lahendusi, mis aitavad tootjatel suurendada tootlikkust, jätkusuutlikkust ja konkurentsivõimet.
Keskuse tegevus hõlmab teadusuuringuid, tehnoloogiate arendamist ja praktiliste tööriistade pakkumist, et toetada põllumajandussektorit. Tehakse tihedat koostööd kohalike ja rahvusvaheliste ettevõtete, teadlaste ning avaliku sektoriga, et soodustada teadmiste vahetust ja innovatsiooni. Samuti algatatakse ja viiakse ellu mitmesuguseid arendusprojekte.
SEGES on asutatud 1971. aastal, üle 50 aasta on organisatsioon arenenud jätkusuutlikult. Selle ajaga on SEGES kujunenud väärtustel põhinevaks eksperte koondavaks meeskonnaks, kellel on tihe koostöö toidutootjate ja -töötlejatega, ülikoolidega, põllumajandusnõustajatega, erinevate ettevõtetega (sh energiaettevõtted) ja ka ametiasutustega.
„Oli tore jälgida SEGESi arenemise ajajoont,“ ütleb õppereisil osalenud maamajanduse nõustaja Merry Aart.
Taani põllumajanduslik teadmus- ja innovatsioonisüsteem (AKIS) on hästi struktureeritud ning hõlmab valitsusasutusi, ülikoole, teadus- ja nõustamiskeskusi. Peamisteks tegijateks on Aarhusi ja Kopenhaageni ülikoolid, SEGES Innovation teaduskeskus ning 29 sõltumatut talunike nõustamiskeskust. Need 29 keskust, mis kuuluvad kohalikele põllumajandustootjatele, moodustavad koos SEGES Innovationiga Taani Põllumajandusnõustamisteenuse (DAAS).
Ülikool, biogaas ja roheline valk – teadus keset põldu
Lisaks nõuandesüsteemi tundma õppimisele külastati ka Aarhusi Ülikooli. Suur osa ülikooli põllumajandusteadusest asub Viborgis, sealhulgas agroökoloogia, looma- ja veterinaarteaduste instituudid. Visiidi käigus saadi põhjalik ülevaade teadusuuringutest jätkusuutlikkuse valdkonnas. Külastati tehnoloogiaplatvormi Biobase, mis pakub raamistiku rohelise biomassi rafineerimisega seotud tootmissüsteemide ja tehnoloogiate uurimiseks ning arendamiseks.
Seejärel suunduti biotöötlemistehasesse, kus tutvustati masinaid, mida kasutatakse rohelise biomassi valgueraldamiseks sea-, linnu- ja veisesööda tarbeks. Näidetena toodi esile roheline valk Green protein (Knudsen, 2019) ja valgu eraldamise tehnoloogia extraction of protein (Ambye-Jensen, 2019). Arutleti selle tehnoloogia võimaluste, perspektiivide ja takistuste üle. Samuti tutvustati ülikooli suurimat biogaasi uurimisrajatist Biogas Plant ning arutleti biogaasi tootmise ja täiustamise, sh maagaasiks töötlemise võimaluste üle.
Aarhusi Ülikooli ajalugu ulatub aastasse 1928 ning tänaseks on see valitud maailma 100 parima ülikooli hulka – rahvusvaheline teadustöö on seal väga kõrgel tasemel. Ligikaudu 12% üliõpilastest on pärit enam kui 120 riigist, et omandada teadmisi paljudel ingliskeelsetel erialadel.
Praktilised nõustajad ja fondipõhine toetussüsteem
Olulist väärtust õppereisile andsid juurde kohtumised kahe erineva Taani põllumajandusnõustajaga, üks neist veisekasvatusnõustaja ning teine maheköögivilja nõustaja. Mõlemad selgitasid, kuidas nõustaja Taanis töötab ning õppereisil osalejad said kasutada võimalust küsida Taani kolleegidelt, kuidas erineb nende amet Eestiga võrreldes.
Taanis töötavad enamasti nõustajad eranõustamisfirmades, paljud neist omakorda kuuluvad põllumajandustootjate organisatsioonidele, kes siis hea seisavad nende toimivuse eest.
Riik on loonud nn fondide süsteemi, mille kaudu tasustatakse kõiki nõustajaid – Taanis on nõustaja nagu iga teine palgatöö tegija. Fondidest rahastatakse ka tootjate ja nõustajate koolitusi ning elektrooniliste abivahendite (advisory tools) loomist.
Velas – kui nõustamine tähendab rohkemat kui nõu andmist
Räägiti, et tänapäeva Taanis on põllumajanduses edu saavutamine võimalik vaid laia silmaringi, professionaalse erialaoskuse ja kirgliku pühendumuse abil. Sama põhimõte kehtib ka nõustamise puhul.
Heaks näiteks on nõuandefirma Velas, kus veisekasvatuse valdkonna nõustaja Peter tutvustas meile nii Velase tegevust kui ka vastas laiematele nõuandesüsteemi kohta tekkinud küsimustele. Ja küsimustest selle reisi jooksul tõesti puudust ei tulnud. Märkimisväärne oli seegi, et taanlased olid valmis vastama väga ausalt – sealhulgas räägiti avameelselt ka palgasüsteemist.
Velas on Taani juhtiv põllumajanduse nõustamisfirma. Nõuandeteenust pakutakse nii viljakasvatuse, loomakasvatuse, mahetootmise, energia, keskkonna, ökonoomika, raamatupidamise, maksunduse, seaduste, toetuste valdkondades, aga pakutakse ka sotsiaalset nõustamist. Klientideks on nii täis- kui ka osalise tööajaga tegutsevad põllumajandustootjad. Velas on asutatud aastal 2009, firmaga on seotud 9 tootjate organisatsiooni, nõustatakse ligikaudu 11 000 klienti.
Merry Aart: „Oli huvitav jälgida Taani põllumajandusliku nõuandesüsteemi ja süsteemiga seotud partnerite koostöövõimalusi ning seda, kuidas põllumehe soovil on võimalik kokku panna talle sobiv meeskond, värvates erinevatest eranõustamisfirmades talle sobivad nõustajad, kes ühe sama eesmärgi nimel tööd tegema hakkavad. Samuti peetakse oluliseks kliendi rahulolu. See tähendab, et näiteks Velasel on lausa oma kliendi rahulolu osakond, kes siis teatud aja tagant põllumehele helistab ning uurib, kuidas nõustajaga koostöö sujub. Kui selgub, et koostöö ei olegi selline, nagu loodeti, siis alati on võimalik nõustaja teise vastu välja vahetada. Ei ole kohustust teha koostööd inimesega, kellega äkki maailmavaated ei kattu“.
Väärtuspõhine koostöö kui Taani edu võti
On toimiv koostöö teaduse–tootmise–nõustamise ja ka ametiasutuste vahel, toimub eesmärgipärane tegevus – ehk nagu SEGES kirjeldab oma põhiväärtusi:
- Oleme julged, kui esitame väljakutse luua ühiseid edusamme, mis võimaldavad meie ambitsioonikatel ja uuenduslikel lahendustel rajada uusi suundi.
- Oleme kirglikud, kui oleme entusiastlikud ühiste eesmärkide saavutamisel ja üksteise eest hoolitsemisel – ning teeme koos klientide ja partneritega pühendunud meeskonnatööd, et väärtust luua.
- Saavutame tulemuse, kui meie lai valik tehnilisi pädevusi loob ainulaadse professionaalse keskkonna ja kui meie võime ühendada ekspertteadmised praktikaga on maailmatasemel. Kasutame neid teadmisi kompassina, et kaardistada oma tegevuste ja otsuste suund.
Taani nõuandesüsteem on välja kujunenud väga pika aja jooksul ning toimib täna jätkusuutlikult, seetõttu oli õppereisil osalejatel nii äratundmisrõõmu kui ka huvi selle vastu, kas ja kuidas annaks neid häid teadmisi ka Eestis ära kasutada.
Nõustajate koolitusprogrammist
Nõustajate järelkasvu koolitusprogramm kestis oktoobrist 2024 kuni juunini 2025, pakkudes osalejatele süvendatud teadmisi nõustamismetoodikast, valdkondlikest eriteemadest ning praktilist kogemust kogenud mentorite juhendamisel.
16.–20. märtsil 2025 toimus koolitusprogrammi juhendajate õppereis Taani, mille fookuses olid kogemuste jagamine ning innovaatiliste Taani ettevõtete ja AKIS-keskuse külastused. Tähelepanu keskmes olid innovatsioon, keskkonnasõbralikud tehnoloogiad ja toidutöötlemine.
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles