Eesti Maaülikooli värsked magistritööd kinnitavad, et aianduses laialt levinud turvast saab asendada keskkonnasõbralikumate materjalidega. Katsed näitasid, et nii suvelilled kui ka aedsalat saavad vähendatud turbasisaldusega kasvusegudes edukalt hakkama ning mõni alternatiiv võib anda isegi lopsakama saagi kui puhas turvas.
Täpsemalt vaatlesid Anna Solba ja Olga Tamm alternatiividena tatrakesti, lambavilla, puidukiudu, Soome ettevõte Kekkilä Fibreboost ja Ecoboost valmissegusid ning bioni. Viimane on biogaasijaama kääritamise jääkprodukt, mis sarnaneb oma omadustelt kompostile ja on toitainerikas. "Kui see katse algas, siis ega usku ei olnud," meenutas Solba, kes on ka Tartu vallas asuva Vestneri aia perenaine: "Ma arvasin, et nad ikka kiiremas korras hävivad seal, aga pidasid vastu."
Solba umbusk peegeldab aianduses levinud arusaama, et turvas on omadustelt praktiliselt asendamatu. Selles ei leidu reeglina haigustekitajaid ega kahjureid, samal ajal pakub see ka ühtlaste omadustega kasvukeskkonda. MIinuspoolena on turvas aeglaselt taastuv maavara, mistõttu on selle laialdane tarbimine muutunud keskkonnaprobleemiks. Euroopa Liit on seadnud ka eesmärgiks vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks, mis tekitab lisakohustusi turbatootjatele.
Kõige üllatavamad tulemused ilmnesid Tamme magistritöös, mida juhendas Priit Põldma. Tema Grüne Eesti kasvuhoonetes tehtud katses kasvas aedsalat kõige paremini hoopis substraadis, kuhu oli lisatud bioni ehk biogaasijaama kääritusjääki. "Need tulemused olid isegi paremad kui kontrollvariandis (ehk puhtas turbas). Taimed olid uhked ja lopsakad, mineraalelementide sisaldus oli kõrgem. Ka maitse oli väga hea," sõnas Tamm saates "Huvitaja". Samas andsid näiteks lambavilla ja puidukiudu sisaldanud segud salati kasvatamisel kõige kidurama tulemuse.
Metsataimekasvatuses võib turbale leiduda mitmeid asendajaid
Solba uuris seevastu nooremprofessor Leila Maina juhendamisel turba asendamist suvelillede, täpsemalt aed-puispetuuniate kasvatamisel. Tema kogemus näitas, et lillekasvatuses on väljakutsed suuremad, sest müügiks minev taim peab olema ka kaubanduslikult atraktiivne. Enamikus alternatiivsetes segudes, kus 20 protsenti turbast oli asendatud näiteks tatrakestade või puidukiuga, jäid taimed väiksemaks ja õitsesid vähem.
Erandiks oli Kekkilä valmissegu Fiberboost, mis andis turbaga sarnase või isegi parema tulemuse. "Turbale sarnase tulemuse andis Kekkilä substraat Fiberboost, seal oli õisi palju ja taimed olid suured," kinnitas Solba. Selles segus saavutati väiksem turba osakaal puidukiu ja turbasamblaga
Solba peamine järeldus on, et turvast asendama hakates peavad muutuma ka aiapidamisvõtted. "Kui ikkagi turvast vähendatakse ja asendatakse alternatiividega, peavad ka väetised ja väetamismetoodika ning ka kastmine olema teistsugused," rõhutas värske magister.
Nooremprofessor Leila Maina sõnul on maaülikoolis katsed jätkumas. Tänavu uuritakse peamiselt puidukiudu, sest see on turbatootjate seisukohast kõige tõenäolisem alternatiiv, mida turba sisse segada.
Koduaednikel, kes soovivad samuti turbakasutust vähendada, on aga juba praegu käepärane lahendus olemas. "Koduaias on kõige mõistlikum kasutada turba segu kompostiga," soovitas Maina. Tema sõnul annab turvas segule mahu ja parandab veehoidmisvõimet. Samal ajal saab toitainetevaene turvas rikastatud kompostist pärinevate toitainetega. Oluline on aga jälgida, et kompost oleks õigesti valmistatud, et vältida haiguste ja kahjurite levikut.
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles