Eestis on puhkenud sigade Aafrika seakatku teine ulatuslik levikulaine, mis ohustab nii mets- kui kodusigu. Taudikolded on jõudnud mitmesse seafarmi ja seetõttu on tulnud kuu aja jooksul hukata juba ligi 17 000 kodusiga. Eesti Maaülikooli veterinaarse bio- ja populatsioonimeditsiini tenuuriprofessori Arvo Viltropi sõnul sõltub haiguse ohjeldamine suuresti inimeste teadlikkusest.
„Sigade Aafrika katk levis Eestis ulatuslikult aastatel 2014–2019. Nüüd võime öelda, et teine laine on käes,“ ütles Viltrop. Tänaseks on katk levinud Võru, Valga, Viljandi, Põlva, Pärnu-, Tartu-, Rapla-, Jõgeva- ja Järvamaal.
Sigade Aafrika katk on viirushaigus, mis on sigadele surmav, kuid inimestele ohutu. Küll aga saab inimene viirust edasi kanda – näiteks jalanõudega või kasvõi seenekorvi või marjaämbriga, mis metsas viirusega kokku puutub. „Viirus levib haigestunud või surnud metssigadelt ja püsib keskkonnas mitu nädalat. Kui inimene liigub metsas ja toob sealt pahaaimamatult viiruse koju kaasa, on väga oluline, et ta ei puutuks kokku kodusigadega, sest see võib põhjustada tõsiseid tagajärgi kogu karjale,“ hoiatab professor.
Taudileviku ohjamisel on oluline koostöö
Sigade Aafrika katku ravida ei saa. Haiguse tõrje on kulukas ning kuigi riik kompenseerib osa kahjusid, jääb suur koormus siiski tootjatele. Aretuskarjade täielik taastamine võtab seafarmidel aega vähemalt aasta.
Väga oluline on bioturvalisuse nõuete järgimine farmides, sest viirus võib sealauta jõuda inimeste, veokite ja söödaga või ka putukatega. Taudi seiret ja tõrjet korraldab põllumajandus- ja toiduamet ja nende koduleheltlink opens in new page leiab vajaliku info ja vastused paljudele küsimustele nii seakasvataja kui ka iga huviline.
Üks ennetusmeede taudi leviku piiramiseks on metssigade populatsiooni vähendamine ja siin tehakse tihedat koostööd jahindusseltsidega. „Kui metssigade asustustihedus püsis alla 0,2 isendi ruutkilomeetri kohta oli katku levik piiratud. Praegu on see tihedus mitmes piirkonnas kordades kõrgem. Samal ajal jõuab teavitusi hukkunud metssigadest ametkondadeni väga vähe. Kui ei ole teada, kus on metssigade haiguskolded, siis ei saa ametkonnad ka reageerida ja inimesed ei taju vahetut ohtu“ rõhutas Viltrop.
„Kuna metssealiha varusid on Eesti jaoks piisavalt, on väga tervitatav, et regionaal- ja põllumajandusministeerium on otsimas viise metssealiha kokkuostu korraldamiseks ja sellele turustusvõimaluste leidmiseks,“ ütles Arvo Viltrop, viidates veelkord sellele, et taudi tõrjel on oluline kõikide osapoolte panus. Teadlikkuse suurendamisesse panustavad nüüdse taudilaine ajal tublisti ka loomakasvatajate esindusühingud, näiteks Eesti Tõusigade Aretusühistu, samuti jahimeeste seltsid, Erametsaliit ja teised.
Ohuks on ka teised loomataudid
Sigade Aafrika katk pole ainus loomataud, mis meid ja lähiriike ohustab. Loomataudide levikut mõjutavad inimeste suurem liikuvus, kliimamuutused ja rahvusvaheline kaubavahetus. Lisaks seakatkule jälgitakse Eestis ka suu- ja sõrataudi või linnugripi levikut ja palju teisi. Näiteks Lääne-Niiluse viirus tuvastati Eestis esmakordselt alles mullu, 2024. aastal.
Arvo Viltrop rõhutas, et oluline on igaühe vastutus. „Inimesed reisivad taudileviku mõttes riskiriikides üha enam. Sageli tuuakse reisilt kaasa ka toitu, näiteks turult ostetud vinnutatud liha või vorsti. Selline toit võib olla aga viirusega saastunud. Kui see meil nüüd loodusesse satub, kas piknikul käies või kompostikasti visatuna, ja loomad sellega kokku puutuvad, võibki tekkida haiguspuhang. Suure tõenäosusega sai viimatine suu- ja sõrataudi juhtum Euroopas just niimoodi alguse,“ tõi Viltrop näite.
Tuginedes eelmisest katkulainest saadud kogemustele, võib eeldada, et ka seekord võtab selle vaibumine paar aastat aega.
„Kaitsta saab end ohu eest, millest oled teadlik. Igaüks, kes liigub looduses, saab olla osa lahendusest – teavita surnuna leitud metsseast,“ võtab Viltrop kokku.
Vältimaks haiguse levikut, pea silmas järgmist:
- Teavita surnud metsseast – selleks on olemas veebikeskkond Põllumajandus- ja Toiduameti kodulehel.
- Puhasta ja desinfitseeri jalanõud ja väldi metsast tulles kontakti sigadega.
- Ära jäta toidujäätmeid loodusesse ega kompostihunnikusse – need võivad viia viiruse levimiseni tagasi loomadele.
- Eelista kodumaist sealiha – see on kontrollitud ja ohutu.
- Vältida tuleb kontrollimata päritoluga liha ja piimatoodete toomist välisreisidelt, sest need võivad tuua viiruse Eesti loodusesse ja farmidesse
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles