Haljasväetiskultuurid mängivad keskkonnasäästlikus põllumajanduses olulist rolli, aidates säilitada ja parandada mulla kvaliteeti ning vähendada sõltuvust sünteetilistest sisenditest. Sügis-talviste vahekultuuride kasutamine on Eestis viimastel aastatel populaarsust kogunud.
Taliviljade pinna suurenemisega on järjest tähtsamaks muutunud kevadel külvatud haljasväetiskultuurid, et parandada mullaviljakust ja järgneva taliviljakultuuri varustatust toitainetega. Selline haljasväetiskultuur on kasulik ka uutel, alles kasutusele võetud põldudel, mis vajaksid enne põhikultuuri külvi parandamist. Samuti on võimalus külvata haljasväetiskultuur nendele aladele, kus talivili on talvekahjustuste tõttu hävinud.
Kuigi Eestis on juba katsetatud mõningaid suviseid haljasväetiskultuure, on maailmas häid tulemusi andnud ka mitmed sellised liigid, mida tuleks kohalikes tingimustes uurida. Huvipakkuvad kultuurid on sorgo-sudaanirohu hübriid, maarjaohakas, India kanep ja ahtalehine lupiin. Katsetamist väärib ka taliviki kasvatamine kevadel külvatava haljasväetiskultuurina.
Maaelu Teadmuskeskuse ja Sadala Agro OÜ koostööprojekti „Haljas Sadala“ raames viidi läbi praktilised katsed, et hinnata uute potentsiaalsete haljasväetiskultuuride sobivust ja toimivust Eesti tingimustes. Katsete eesmärgiks oli selgitada välja erinevate liikide võime moodustada biomassi ning siduda lämmastikku enne taliviljade külvi. METK ja Eesti Maaülikooli teadlased Merili Toom, Karli Sepp, Kristo Tikk, Marko Kannimäe, Viacheslav Eremeev ja Liina Talgre avaldasid esimese katseaasta tulemused teaduskogumikus Agronoomia 2025.
Katsekultuuridena hinnati sorgo-sudaanirohu hübriidi, maarjaohakat, India kanepit (pruuni kanepit) ning talivikki, mida kasvatati Sadala Agro OÜ põldudel. Töö on osa laiemast eesmärgist arendada keskkonnasäästlikke põllumajandustavasid ja täiendada teadmisi haljasväetiskultuuride kasutamise võimalustest Eesti põllumajanduses.
Soovitused uute suviste haljasväetiskultuuride kasutamiseks põllumajanduses
Kuigi suure biomassi moodustamise võimega maarjaohakas on haljasväetiskultuurina huvipakkuv, tuleb sellesse suhtuda ettevaatlikult, et liik ei muutuks invasiivseks. Selle vältimiseks tuleks taimik enne õitsemist mulda viia või hekseldada. Seega sobiks ta haljasväetiskultuuriks varem külvatavate taliviljade (näiteks talirüps või -raps) ette.
Sorgo-sudaanirohu hübriid moodustas katses küllaltki suure biomassi ja oli ainus liik, mille seeme ei valminud. Sarnaselt maarjaohakale oli liik laia C:N suhtega, mistõttu võiks seda kasvatada segus liblikõielisega. Sorgo-sudaanirohu hübriid on erinevates katsetes allelopaatiliste omaduste tõttu näidanud häid tulemusi umbrohu- ja kahjuritõrjel ning tulevikus oleks vajalik seda katsetada ka Eesti tingimustes.
Talivikk moodustas suure biomassi ja oli suurima N-sidumise võimega kultuur, mistõttu võiks lisaks sügis-talvisele perioodile kasutada seda ka suvise haljasväetiskultuurina, et tagada järgnevale taliviljale toitaineid. Samas peab taliviki puhul jälgima, et seemne valmimisel ja varise talvitumisel võib liik hakata konkureerima põhikultuuriga. Selle probleemi vältimiseks oleks vajalik katsetada taliviki erinevaid sorte.
Ahtalehine lupiin ei moodustanud katses märkimisväärset biomassi ja umbrohtus, mistõttu võiks suvise haljasväetiskultuurina eelistada pigem teisi liblikõielisi kultuure. Ta on tundlik kasvukoha mullastiku liigniiskuse suhtes ja eelistab pigem kergema lõimisega, õhurikkaid muldi. Ahtalehine lupiin on võimeline kasvama ka happelisel mullal ja seetõttu on tal teatud potentsiaal sellele liigile sobivamate ja teistele liblikõielistele vähem sobivamate muldade näol Eestis siiski olemas.
- Refereeritud teadusartikkel: Merili Toom, Karli Sepp, Kristo Tikk, Marko Kannimäe, Viacheslav Eremeev, Liina Talgre. Uued potentsiaalsed haljasväetiskultuurid Eestis. – Agronoomia 2025, lk 118–125.
- Loe kultuuridest ja katsetest edasi veebiartiklis Eestis katsetatakse uusi haljasväetiskultuure
Vahekultuuride külvamise tähtaeg on lähedal
Keskkonnasõbraliku majandamise (KSM) toetuse raames oli võimalik taotleda toetust ka vahekultuuride kasvatamise lisategevuse eest. PRIA tuletab meelde, et selle taotlemisel tuleb vahekultuur maha külvata hiljemalt 1. septembril ja seda peab kasvatama vähemalt kohustuseaasta 1. novembrini.
Vahekultuuri kasvatamise lisategevuse eest antakse toetust vähemalt 0,30 hektari suuruse põllu kohta, millel kasvatatakse põhikultuurina teravilja, kaunvilja, õli- või kiukultuuri, rühvelkultuuri, muud tehnilist kultuuri või köögivilja ning pärast põhikultuuri koristamist külvatakse põllule vahekultuur. Vahekultuuride kasvatamisel ei ole ette antud nimekirja sobilikest kultuuridest, kuid oluline on meeles pidada, et vahekultuur ei tohi jääda järgmise aasta põhikultuuriks.
Vahekultuurina lähevad arvesse ka põhikultuurile tehtud allakülvid ning vahekultuure võib kasvatada ka segus. Kui vahekultuur on külvatud allakülvina kevadel koos põhikultuuriga, siis selleks, et allakülvi saaks lugeda vahekultuuriks, tuleb põhikultuur ära koristada enne 1. septembrit. Ka allakülv ei tohi jääda järgmise aasta põhikultuuriks.
Lisategevuse toetuse taotlemisel tuli taotlusele märkida planeeritav põllul kasvatatav vahekultuur. Kui pärast taotluse esitamist selgub, et algselt põllule planeeritud vahekultuuri ei ole võimalik külvata või on see plaanis jätta järgmise aasta põhikultuuriks, tuleb esimesel võimalusel esitada taotluse muudatus ning lisatoetuse märked selliselt põllult eemaldada. Taotlust saab muuta kuni 1. novembrini või kuni kohapealsest kontrollist teadasaamiseni.
Alates käesolevast aastast peab taotleja vahekultuuri kasvatamise lisategevuse eest toetuse taotlemisel PRIAle esitama taotletud põllul kasvatatavast vahekultuurist asukohapõhise foto, kasutades selleks mobiiliäppi Iva. Vahekultuuride kohta käivad fotoülesanded saadame välja pärast 1. septembrit. Iva äpp võimaldab fotosid teha ka enne nimetatud kuupäeva, aga tehtud fotod saab PRIAle edastada alles pärast fotoülesande saamist. Palume fotode tegemisel arvestada ülesandes toodud juhistega ja tähtajaga. Fotoülesandes on toodud ka kontaktid, kuhu saate küsimuste korral pöörduda. Juhime tähelepanu, et foto saatmata jätmine toob kaasa KSM toetussumma vähenduse. Iva kohta leiab rohkem infot PRIA kodulehelt.
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles