Eesti 2025. aasta Läänemere-sõbraliku taluniku konkursi võitis Kelli Talving Ahisilla taluaiast Kose vallast Harjumaalt. Peamiselt mahedatele rohumaakana munadele ja lõikelillede kasvatamisele pühendunud pereettevõttele tõi võidu toitainete maksimaalne ärakasutamine ja läbimõeldus ümbritseva loodusega arvestamisel. Tunnustusega kaasneb stipendium ja Eesti esindamine rahvusvahelisel Läänemere-sõbraliku taluniku konkursil.
Põllumajandusel on märkimisväärne mõju meie loodusele ja veekeskkonnale. Õiged põllumajandusvõtted aitavad aga probleeme leevendada. „Põllumajandustootja toitainetering võiks olla nii looduse kui rahakoti seisukohast võimalikult väikeste kadudega. Võti on siin uuenduslikud ja nutikad lahendused, mida katsetada ja kasutada. Näiteks Ahisilla rohumaadel kanade kasvatamine on Eesti mõistes uuenduslik. Selle ühildamine muu tootmisega, nagu näiteks köögiviljad ja lilled, näitab olemasoleva nutikat ärakasutamist. See tõigi tunnustuse noorele pereettevõttele, kus tehakse asju loodushoidlikult ja arukalt,“ ütles žürii esindaja ja Eestimaa Looduse Fondi mereprogrammi juht Aleksei Lotman.
Esimest korda anti välja konkursi raames elurikkuse hoidmise eripreemia, mille sai noor Eesti hobuse kasvataja ja pärandniitude taaselustamisega tegelev Priidu Tikk (Nurka Strande OÜ), kelle ettevõte tegutseb peamiselt Harjumaal, Valgamaal ning vähemal määral veel Tartumaal, Võrumaal ja Hiiumaal. Priidu Tikk ja tema suur suguvõsa on hobuste ja lihaveiste kasvatamisega aidanud suurel määral hoida ja taastada elurikkaid pärandniite Eesti loodeotsast kaguserva välja. Eripreemiaga kaasneb stipendium.
Uute veemajanduskavade jaoks tehtud viimane suurem veekeskkonaanalüüs sedastab, et pinnaveekogumite seisundit mõjutavate survetegurite seas osutus kõige ulatuslikumaks põllumajandus. Veekogudesse jõuab liiga palju taimetoitaineid (eriti lämmastikku ja fosforit), millest märkimisväärne osa pärineb põllumajandusest. See toob kaasa hapnikupuuduse ja veekvaliteedi halvenemise. Inimestele on see tajutav näiteks sini- ja muude vetikate vohamisena. Senised meetmed lämmastiku ja fosfori ärakande piiramiseks ei ole Läänemere olukorra parandamiseks piisavad. Seetõttu korraldavad Läänemere piirkonna keskkonnaühendused rahvusvahelist konkurssi, et tunnustada tublisid talunikke ning anda võimalus jagada häid põllumajandusvõtteid nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasemel.
Eestimaa Looduse Fond koos Maailma Looduse Fondi ja teiste partneritega korraldab rahvusvahelist Läänemere-sõbralike põllumajandustootjate konkurssi 12. korda. Konkurssi korraldab Maailma Looduse Fond (WWF) koos kohalike partneritega Eestis, Lätis, Rootsis, Poolas ja Saksamaal. Tiitliga kaasneb stipendium ja kogemuste vahetamine Saksamaal põllumajandusmessil Agritechnika koos teiste Läänemere piirkonna tunnustatud põllumajandustootjatega.
Viimati valiti Läänemere-sõbralikku talunikku 2023. aastal ja Eesti võitja oli Priidu Veersalu Iisaka talust Lahemaal. Eestit on eelmistel aastatel rahvusvahelisel konkursil esindanud veel järgmised võitjad: Puutsa talu Jõgevamaalt, Saareõue OÜ Pärnumaalt, Pajumäe talu Viljandimaalt. Konju mõisa talu Ida-Virumaalt, Mätiku talu Pärnumaalt, Viraito OÜ Jõgevamaalt, Marjasoo talu Tartumaalt, perekond Tobreluts Põlvamaalt ja Saidafarm Harjumaalt. Rahvusvaheline võit tuli Eestisse 2013.aastal, kui selle tunnustuse sai Juhan Särgava Saidafarmist. 2016., 2017., 2022. ja 2024. aastal konkurssi ei korraldatud.
Rohkem infot konkursi kohta leiab kodulehelt.
Uuri ka rahvusvahelise konkursi kodulehte. |
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles