Eesti ja Läti maaturismiühing on alustanud rahvusvahelise koostööprojektiga BALT-FIN-CIDER, mille eesmärk on toetada Eesti, Läti ja Soome siidritootjate ekspordivõimekust ning aidata neil jõuda Austraalia turule. |
|
 |
Projekti raames toimub vebinaride seeria, mida viib läbi rahvusvaheliselt tuntud siidriekspert Cabe Cook (www.theciderologist.com). Augusti lõpus toimus vebinar, kus Gabe Cook ja Cider Australia president Warwick Billings tutvustasid Austraalia siidriturgu.
Turu tundmine on edu võti
Vebinari keskne sõnum oli lihtne: edukaks eksportimiseks peab tootja väga hästi tundma oma ettevõtet, toodet, sihtrühma ja turgu, kuhu soovitakse siseneda. Austraalia näitel rõhutati, et tegu on ühtaegu võimalusterohke, kuid ka keerulise turuga, kus edu saavutamiseks on vaja häid suhteid ja järjepidevat kohalolu.
Austraalia siidriturg
Austraalia siidriturg on maailmas suuruselt neljas* – aastas tarbitakse131 miljonit liitrit. Võrdluseks: Suurbritannias, kus siidrikultuur on kõige tugevam, tarbitakse ligi 827 miljonit liitrit aastas. Teisel kohal on Lõuna-Aafrika (398 mlj liitrit) ja kolmandal USA (151 mlj liitrit). Enamik Austraalia siidrist valmistatakse õuntest.
Turu suurimad tegijad on rahvusvahelised õlletootjad ja nende brändid:
- Somersby (Carlsberg) – umbes 30% turuosast, pärit Taanist
- Strongbow (Heineken) – umbes 20% turuosast, algselt Suurbritanniast
- Copparberg – Rootsi bränd
- Good Drinks – Austraalia suurim käsitööõlle tootja, kellel on ka oma siidribrändid
Lisaks on olemas kohalikud väiksemad tootjad, kuid nende müük jääb pigem piirkondlikuks. Austraalia turu eripära on ka kuue osariigi erinev seadusandlus, mis teeb tootjatele turule sisenemise keerulisemaks.
Cider Australia roll
Warwick Billings tutvustas Austraalia siidritootjate katusorganisatsiooni Cider Australia, millel on umbes 100 liiget. Tegemist on mittetulundusühinguga, mida toetavad siidritootjad ja sponsorid. Organisatsiooni peamised tegevused on:
- Trust Mark – märgis, mis kinnitab, et siider on valmistatud 100% Austraalias kasvatatud viljadest;
- konkursside ja konverentside korraldamine;
- käsitöösiidri tutvustamine ja huvikaitse;
- tootjate kaasamine ja võrgustiku arendamine.
|
|
 |
Üks Cider Australia fookusi ongi just käsitöösiidri tuntuse ja usaldusväärsuse kasvatamine.
Tarbijad ja müügikanalid
Austraalias on siidri peamine tarbijaskond noored – kõige rohkem juuakse siidrit vanuserühmas 25–29, aga oluline osa on ka 18–34 ja 30–39 vanuserühmades. Erinevalt veinitarbimisest (rohkem naiste seas) ja õlletarbimisest (rohkem meeste seas) on siidri tarbimine jagunenud üsna võrdselt naiste ja meeste vahel.
Tarbimisharjumused on viimase kümnendi jooksul jäänud stabiilseks: maitsestatud ja pirnisiidri osakaal on langenud, kuid õunasiider ja käsitöötooted on kasvutrendis.
Siidrit müüakse kahes põhikanalis:
- On-premise ehk kohapeal tarbimiseks – restoranid, baarid, hotellid, klubid
- Off-premise ehk kaasa ostmiseks – spetsiaalsed alkoholipoed ja ketid (nt Dan Murphy’s ja Coles).
Oluline on teada, et Austraalias ei tohi alkoholi müüa tavalises supermarketis – müügipunkt peab olema eraldi sissepääsuga.
Ekspordi väljakutsed
Austraalia turule sisenemine ei ole lihtne. Põhjuseid on mitu:
- turgu kontrollivad suured tootjad ja kettid
- toote registreerimise ja pudelite tagastussüsteemide reeglid erinevad osariigiti ning tekitavad tootjale lisakulusid
- turule pääsemine põhineb sageli isiklikel suhetel, mistõttu on välismaalastel keeruline koostööpartnereid leida
Samal ajal on võimalusi, eriti käsitöötoodetel ja mahetoodetel, millele restoranid ja noored tarbijad pööravad üha rohkem tähelepanu.
Koostööprojekti BALT-FIN-CIDER taust
Vebinar toimus projekti “BALT-FIN-CIDER” raames, mille partnerid on Läti maaturismi organisatsioon Lauku Celotajs (juhtpartner), Eesti Maaturismi Ühing ja Soome siidritootjate ühendused.
Projekt kestab 1. maist 2025 kuni 30. aprillini 2028.
Eesmärk on:
- koondada tootjad ühise Balti-Soome käsitöösiidri kaubamärgi alla
- tugevdada tootjate ekspordivõimekust
- saavutada reaalsed müügid ja lepingud Austraalias
Käsitöösiidri tootmine on Eestis, Lätis ja Soomes veel noor majandusharu, kuid sellel on suur potentsiaal. Siidrid valmivad kord aastas värskelt korjatud õuntest, mille maitse ja aroomi kujundavad piirkonna kliima, pinnas ja sordivalik. See annab Balti-Soome siidritele oma eripära ja konkurentsieelise.
Rahvusvahelistel konkurssidel on piirkonna siidrid juba pälvinud tunnustust ja medaleid. Nüüd on eesmärk teha järgmine samm ja jõuda ekspordiga uutele, ka väljaspool Euroopat asuvatele turgudele.
Projekto kohta infot Eesti Maaturismi Ühingu veebilehelt.
Kokkuvõte
Vebinar tõi siidritootjatele esile olulise sõnumi: Austraalia turg pakub võimalusi, kuid edu eeldab head ettevalmistust ja järjepidevat tööd. Teadmised turust, tarbijast ja reeglitest on hädavajalikud. Projekti järgmised tegevused toetavad tootjaid praktiliste oskuste ja kontaktide loomisel, et Balti-Soome käsitöösiidrid jõuaksid ka Austraalia tarbijani.
LISAINFO:
- 28. augustil 2025 Austraalia siidriturgu tutvustav vebinar on järelevaadatav YouTube´is.
- Eelmise Cabe Cooki vebinari „Terroir´i mõjust siidrile ja selle kasutamine külastajatele suunatud lugude jutustamisel“ kohta info ja järelevaatamise link
- Balti siidri veebileht balticcider.com
- *Loe UK 2025. a siidrituru ülevaadet SIIT
|