Taudi leviku piiramiseks võetakse kasutusele kõik lubatud alternatiivsed meetodid. Taudi tõttu hukatud loomade matmisest on varasemad kogemused, millest on õppust võetud. Läti loomsete jäätmete tehase kasutamine vähendaks oluliselt taudi likvideerimisele kuluvat aega.
Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektori Raimo Heinami sõnul ei ole taudi tõrjumine praeguses olukorras kiirelt teostatav, küll on seda lähipäevade ettevalmistustegevus. Tegeletakse paralleelselt mitmete lahendussuundadega ja tegutsetakse samm-sammult. „Amet koostöös partneritega teeb hetkel ettevalmistustöid matmispaikade võimalikuks kasutuselevõtuks. Samuti on alustatud läbirääkimisi Läti loomsete jäätmete tehase kasutamiseks. Loomulikult rakendatakse Vireeni kogu võimsust. Meil peavad olema selle kriisiga hakkama saamiseks toimivad lahendused ning selles osas tööd käivad. Loodan, et Eesti inimesed on mõistvad ning saavad aru, et sigade matmine ei ole antud olukorras välistatud, kuid sobivad kohad on varasemalt kaardistatud ning neis kohtades on keskkonnariskid kõige madalamad,“ selgitas Heinam.
„Meie esmane ülesanne on tagada seafarmide ellujäämine. Kuna taastumine on pikk, toetame tootmispotentsiaali taastamist eriti neis farmides, kus on hukatud põhikari,“ lausus regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras.
Ministri sõnul on prioriteet seakasvatusfarmide tootmispotentsiaali taastamine, et aidata neil üle elada pikk sissetulekuta periood. See tähendab otsest abi uute nooremiste soetamiseks. Minister teeb valitsusele ettepaneku leida selleks vajalikud vahendid riigieelarvest.
Eesti Maaülikooli veterinaarse bio- ja populatsioonimeditsiini professor Arvo Viltrop sõnab, et Läti loomsete jäätmete tehase kasutamine ja matmise ettevalmistamine on igati õiged sammud. „Loomad tuleb hukata võimalikult kiiresti, et nende liigseid kannatusi vältida. Läti võimekuse kasutamine on hea võimalus lisaks Vireenile. Inimlikult mõistan, et keegi ei soovi oma elukoha vahetusse lähedusse matmispaika ja selliseid inimasustusele lähedasi kohti ei planeerita. Matmist kasutatakse juhul kui teisi variante pole ja siis tuleb arvestada, et loomad maetakse korrektselt põhjavee suhtes ohutus kohas. SAKi oht ei ole veel möödas ning ei ole välistatud, et lisandub uusi kodusigade koldeid,“ lisas Viltrop.
Keskkonnaameti peadirektori asetäitja keskkonnakasutuse valdkonnas Erik Kosenkranius kinnitas, et Keskkonnaamet on kriisi lahendamisel ja keskkonnariskide maandamisel toeks nii tõhusa metsseajahi korraldamise kui hukatud loomade keskkonnaohutu kõrvaldamise korraldusega. "Hukatud kodusigade hävitamiseks on keskkonna seisukohalt parim lahendus Vireeni spetsiaalne tehnoloogia. Kui seda võimalust kasutada ei saa, on valikus Läti loomsete jäätmete tehas ja matmine. Matmisalad on hoolikalt valitud, et viia keskkonnariskid miinimumi," ütles Kosenkranius. „Jätkuvalt fookuses ka metssigade arvukuse vähendamine, eriti sigalate lähipiirkondades.“
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles