Augusti lõpus kogunesid maaeluhuvilised kaheks päevaks tarkust koguma, et saada hoogu juurde oma idanevale maaettevõtluse ideele.
Tuleviku maaelu õppepäevade esimeses osas keskenduti nii praktiliselt kui teoreetiliselt sellele, kuidas rakendada keskkonnasõbralikke põllumajanduspraktikaid oma ettevõtmises. Esimene päev algas Ahisilla taluaias, kus osalejad tutvusid äsja tallu saabunud 1600 noore rohumaal elava kana tegemistega ning avastasid kaevamisvaba köögiviljaaia telgitaguseid. Saime veelgi kinnitust: maapind peab olema kaetud. Ülekasvanud salatil või kusagilt paistval ümbrohul võib olla oma koht, sest kõige olulisem on funktsionaalsus ja roll, mida taimed tervikuna meile pakuvad - lisaks söödavusele ka näiteks ilu, elupaika ja varju.
Seejärel liikusid osalejad Rabav matkakodusse, kus kohtusid teadlaste Eve Veromanni ja Aveliina Helmiga. Viimane keskendus laiemalt looduse ja kliima olukorra kirjeldamisele kõnekate graafikute ja eluliste näidetega ning lisas juurde käegakatsutavaid ideid, kuidas praeguseid kesiseid väljavaateid looduse käekäigus parandada. Näiteks mõtiskleti koos, kuidas peaksime oma maadel majandama, et ka väikese liikumisulatusega hüpikämblik omale paarilise leiaks ning ka kliimamuutustega kaasnevates äärmuslikes põudades tema populatsioon ellu jääks. Eve Veromann viis osalejad veelgi sügavamale putukate imelisse maailma. Saime muuhulgas teada, kuidas rajada põlde selliselt, et kasulikud putukad ulatuksid igast küljest kahjuritele ligi. Piisab lihtsatest muudatustest, kuid mõnikord jääb sellele jalgu põllumajandustoetuste reeglistik, mis ei toeta neid arenguid.
Järgmisel päeval kohtusid osalejad veebi vahendusel Keenia keskkonnaaktivisti Abigael Kimaga. Abigael rääkis oma kodukandi kogukondade murest vee kättesaadavuse pärast ning kliimamuutustest tingitud muutustest vihmasadudes, mis teevad toidutootmise keerukaks. Põllumajandusest sõltub aga suur osa keenialastest ning ka laste koolis käimise võimalused. Näiteks tasuvad vanemad koolile “õppemaksu” oma kasvatatud saadustega. Meie jaoks täiesti teine maailm, kuid nentisime, et on ka sarnasusi - ka meil on joogiveega maapiirkondades probleemid, kas salvkaevude tühjaks jäämise või põllumajanduse ja tööstuse reostuse tõttu.
Ülejäänud pika päeva veetsid osalejad Marian Nummertiga mulla hingeelu tundma õppides. Tutvuti, kes on amööbid, nematoodid ja viburlased ning millised seosed on neil taimedega. Näiteks annavad taimed mulda mikroobidele vajaminevaid suhkruid ning meelitavad seega ligi endale sobivat elustikku, kelle kaudu omakorda vajalikke toitaineid endasse võtta. Igaüks sai Marianilt tagasisidet ka oma kodust kaasavõetud mullale ning vaatasime mõnda näidist mikroskoobiga, et leida sealt vilkalt ringi sibavaid elusorganisme.
Osalejad said teada, et põllumullad on üldiselt igavad mikroskoobi all vaadata, sest seal on vähe kasulikke seeni ja muud elu peale bakterite. Kõige põnevamad on aga rikkad kompostid, mille tegemisel on järgitud teatud reegleid. Tutvuti lähemalt Elaine Inghami loodud kompostimise meetodiga ja samuti Johnson Su kompostimise põhimõtetega. Viimast neist tegi kokku tulnud seltskond ka ise läbi Mäemõisa talus. Vähem kui tunnise töö tulemusena valmis 1 m3 täpselt läbi arvestatud kogustes materjalist komposti algus. Sellest saab veidi enam kui aasta pärast elurikas kompost, millest valmistatud ekstraktiga saab aidata kaasa lausa 1200 ha ulatuses viljapõldude seisundi parandamisele.
Keskkonnasõbralikest põllumajanduspraktikatest, elurikkusest, kliimast ja mullast täitunud teadmistepagasiga lähevad osalejad vastu õppepäevade teisele osale septembris-oktoobris, kus saavad kõike õpitut juba oma idee arendamise sisse põimida.
Suur aitäh kõigile osalejatele ja õppepäevade kordaminekusse panustanutele! |
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles