Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda korraldab oma iga-aastase toiduohutuse konverentsi Eesti toidu kuul, neljapäeval, 11. septembril TOHI Distillerys Kohilas.
Eesti toidu kuu toob endaga kaasa hulgaliselt sündmusi üle Eesti – laadad, ühispiknikud ja pidulikud vastuvõtud –, pakkudes kõigile võimaluse tähistada ja väärtustada kodumaist toitu.
„Toiduohutus ei ole pelgalt tehniline nõue või kontrollimeede – see on väärtus, alus tarbijate usaldusele, meie tootjate töö tunnustusele ja Eesti toidu heale mainele nii kodu- kui ka rahvusvahelistel turgudel,“ rõhutas koja töötleva tööstusgrupi esinaine Mirjam Pikkmets. „Hea on tõdeda, et Eestis on toiduohutusega kõik hästi. Seda kinnitavad ka Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) raportid, mille kohaselt on meie toit usaldusväärne, kvaliteetne ja turvaline.“
Eesti toiduohutuse tugevuseks on kuulumine Euroopa Liitu, kus kehtivad maailma ühed rangeimad nõuded. Samuti on loodud tõhusad mehhanismid riskide juhtimiseks. Üks olulisemaid on toidu ja sööda kiirhoiatussüsteem RASFF (Rapid Alert System for Food and Feed), mis võimaldab kriisiolukordades tegutseda kiiresti ja koordineeritult, kaitstes tarbijaid ning jagades infot Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide ametite vahel.
„Toiduohutuse tagamise tegevused toidutootmises ja käitlemises ning toiduohutuse järelevalve käivad käsikäes,“ märkis koja toiduvaldkonna juht Meeli Lindsaar. „Olles Põllumajandus- ja Toiduameti kliendinõukoja juht, arutame igal nõukoja koosolekul, kuidas järelevalve oleks ühtaegu tõhus ja ettevõtjat vähekoormav. Üheks võtmesõnaks on automatiseeritum andmepõhine järelevalve.“
Konverentsi hommikupoolsetes ettekannetes avavad rahvusvahelised ja kohalikud eksperdid teemat, kuidas automatiseerida kontrolle. Dr Bernadette C. Ossendorp Hollandist ja Hardi Tamm Eestist tutvustavad võimalusi andmepõhise järelevalve rakendamiseks. Oma plaanidest toiduohutuse valdkonna arendamisel räägib ka toiduohutuse asekantsler Triin Kõrgmaa.
Päeva teises pooles keskendutakse toiduohutuse praktilistele alustele – bakterite rollile ja kriisijuhtimisele. Epp Songisepp selgitab bakterite mõju igapäevasele toidule, samal ajal kui kriisijuht Toomas Unt jagab juhiseid tegutsemiseks olukorras, kus toidust tulenevast riskist võib kujuneda kriis või hädaolukord.
Kolmandas sessioonis käsitletakse töötajate rolli toiduohutuse tagamisel. Juta Varjas Terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonnast koos kolleegidega arutleb tervisekontrolli, tervisetõendite ja nakkushaiguste tõendamise vajalikkuse üle, rõhutades töötaja tervise ja töökeskkonna olulisust turvalise toidu tagamisel.
Konverentsi korraldajad rõhutavad, et toiduohutus on ühine vastutus. See nõuab koostööd tootjate, tarbijate, ametkondade ja poliitikakujundajate vahel. Eestis on selleks olemas tugev alus – teadmised, oskused ja pühendunud inimesed. |
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles