Värskeima üleriigilise jäätmete sortimisuuringu tulemuste tutvustamisel anti ülevaade eriliiki jäätmete, sh võõriste* sisaldusest Eestis kogutud jäätmetes.
Võrreldes varasemate üle-eestiliste segaolmejäätmete sortimisuuringute tulemustega on kõige suuremaks muutuseks biojäätmete osakaalu vähenemine segaolmejäätmetes. Kui varasemates uuringutes oli biojäätmete osakaal segaolmejäätmetes üle 30%, siis 2025. aasta uuring näitab, et see on olulisel määral langenud (keskmine 23%).
Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala toob välja, et biojäätmete osakaalu vähenemise põhjuseks võib suure tõenäosusega lugeda üleriigilise biojäätmete liigiti kogumise kohustuse rakendumist 2024. aasta algusest. „Uuringust selgub, et aina rohkem visatakse segaolmejäätmetesse pakendeid (tõus ca 6%) ja liigiti kogutud toidujäätmetes leidub ligi 19% võõriseid. Jäätmetes leiduva materjali kasutamise üheks oluliseks eelduseks on nö materjali puhtus ja selles osas saab meist igaüks oma panuse anda,” lisas Ala.
Taristuminister Kuldar Leis rõhutas, et uuring annab riigile teadmispõhise aluse jäätmereformi elluviimiseks: „Uuring annab selge pildi, kuidas Eesti inimesed oma jäätmetega ümber käivad. Näeme, et kui sorteerimine on inimesele mugav, jõuab jääde suurema tõenäosusega õigesse konteinerisse ja liigub sealt edasi uuele ringile. See ongi jäätmereformi eesmärk – luua inimesele mugav süsteem ja suurendada seeläbi jäätmete ringlussevõttu, et kasutada olemasolevat materjali targemalt.“
Uuringu tulemused näitavad muu hulgas, et kvaliteetsema jäätmevoo tagamiseks on palju efektiivsem viis koguda jäätmeid kohtkogumise teel. Nii kogutud (pakendikott, isiklik konteiner) segapakendid sisaldavad poole vähem võõriseid kui avalikud konteinerid. Sortimisuuringu tulemused toetavad jäätmereformiga kavandatud pakendijäätmete kohtkogumise sisseviimise vajadust korraldatud jäätmeveo raames. Eeldatavasti selle tulemusel suureneb edaspidi oluliselt majapidamistes tekkiva ja seni valdavalt segaolmejäätmetesse visatava müügipakendi liigiti kogumine ja ringlussevõtt.
Üleriigilisi sortimisuuringuid on läbi viidud alates 2008. aastast ning seda tehakse iga nelja aasta tagant. Uuringu tulemuste põhjal saab hinnata jäätmete kogumise (sh liigiti kogumise) efektiivsust ja tulemuslikkust. See omakorda annab alusraamistiku jäätmekäitluse kavandamiseks ja arendamiseks ning jäätmetekke arvestuse pidamiseks nii piirkondlikul tasandil kui üleriigiliselt.
Materjalid leiab Keskkonnaportaalist.
* Võõris – liigiti kogutud jäätmetesse sattunud mittesobilikud jäätmed. Näiteks pakend, mis on pandud liigiti kogutud toidujäätmete hulka.
Töö rahastati välisvahenditest (EL struktuurifondid 2021–2027, Projekt „Jäätmete liigiti kogumise edendamine", Kliimaministeeriumi 29.12.2023. a käskkiri nr 1-2/23/555, projekt nr 2021–2027.2.04.24-0005). Uuringu viis läbi Jäätmeanalüüsid OÜ. |
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles