Harjumaal Kose lähedal asuv Ahisilla taluaed on pereettevõte, kus toimetavad Timo Varblas ja Kelli Talving koos oma kolme lapsega. Nende talu pole pelgalt elatusallikas, vaid elav näide sellest, kuidas hoolikalt läbimõeldud kliimasõbralikud praktikad võivad kohalikku toidutootmist edendada. Ahisilla talu on mitmekülgne perefarm, mis keskendub köögiviljakasvatusele, lõikelilledele ja rohumaakanade munade tootmisele.
Ahisilla talus, mis on üks projekti Climate Farm Demo näidisettevõtteid, korraldati juuli keskel Avatud Talude Päeva nädalavahetusel üritus Soil Talks.
Muld kui elu alustala ja taastav põllumajandus
Timo Varblas, kes ei ole elupõline põllumees, hindab kõrgelt mulla rolli. Muld on meie toidu tootmise vundament, süsiniku siduja, vee puhastaja ja elurikkuse hoidja. Terves mullas elab keerukas ökosüsteem – bakterid, seeneniidistikud, putukad ja vihmaussid – mis teevad toitaineid taimedele kättesaadavaks, parandavad mulla struktuuri ja vähendavad haiguste levikut. Paraku on suur osa muldadest halvas seisukorras, peamiselt intensiivse harimise, üleväetamise ja liigse kündmise tõttu. Eestiski on märke muldade väsimisest, viljakuse ja huumusesisalduse vähenemisest. Ahisilla talu panustab mulla taastamisele ja hoidmisele, rakendades praktikaid, mis on suunatud mulla elurikkuse ja võimekuse säilitamisele.
Üks Ahisilla talu peamisi kliimasõbralikke tavasid on köögivilja kasvatamine kündmise või kaevamiseta. Selle asemel asetatakse murule või maale paks kompostikiht, kuhu köögiviljad istutatakse. Ahisilla talus kasutatakse oma komposti, mis on valmistatud kanasõnnikust. Taimed sirguvad nii avamaal kui ka 300 ruutmeetri suuruses kasvuhoones, vaatamata Eesti lühikesele hooajale on leitud moodus, kuidas ühest peenrast mitu saaki võtta.
See meetod on valitud mitmel põhjusel:
- Mulla tervis: Kaevamiseta aiandus hoiab mulla struktuuri ja elurikkust, kuna umbrohuseemned jäävad maa sisse ja umbrohutõrjeks kulub vähem aega.
- Väiksem töökoormus: See meetod, mis nõuab väikest eelarvet – põhimõtteliselt vaid käru, labidat ja reha.
- Intensiivne tootmine: Süsteem võimaldab tihedat istutamist, mis aitab loomulikult umbrohtu tõrjuda ja sobib ideaalselt piiratud ruumis intensiivseks kasvatamiseks.
Rohumaakanad: ringmajanduse mootorid ja mulla väetajad
Ahisilla talu teine oluline kliimasõbralik praktika on rohumaakanade kasvatamine. Timo ja Kelli alustasid 150 kanaga ja tõstsid 2024. aastal arvu 1600-ni. Kanad elavad suveperioodil liigutatavates kanalates. Rohumaakanade portsjonkarjatamine pakub märkimisväärseid eeliseid nii lindude heaolule kui ka karjamaale endale. Kanad liiguvad ühel kohal 2–3 päeva, mille jooksul nad:
- Väetavad mulda loomulikul viisil oma sõnnikuga.
- Parandavad mulla struktuuri ja õhutavad mulda, siblides ja kobestades maapinda.
- Edendavad juurestiku sügavamat kasvu, mis aitab säilitada rohkem süsinikku ja parandab vee säilitamist põua ajal.
- Eemaldavad tihedat sammalt looduslikelt rohumaadelt.
Lisaks söövad kanad ära kõik ebastandardsed aiasaadused ja köögiviljajäägid, olles suurepärased toidujäätmete kompostrid. Talvel elavad kanad sügavallapanul kasvuhoones, kus nende sõnnikust valmib suurepärane kompostimaterjal. See tagab, et kõik, mis kanadest üle jääb, läheb taimerammuks tagasi.
Tarbija harimine: tervislik toit algab tervest mullast
Ahisilla talu pererahvas usub, et tarbija harimine on tootja töö oluline osa. Timo toob välja otsese seose mulla tervise ja köögivilja toiteväärtuse vahel. Ta selgitab, et odava masstootmisest pärit toidu eelistamine, mis on küll rikas süsivesikute poolest, võib tegelikult viia toitainete näljani. Lõppkokkuvõttes maksavad inimesed välismaise intensiivtoodangu hinna ja ravimite/vitamiinide vahe kinni ikkagi ravimitööstusele, mitte kohalikele tootjatele.
Mullakoordinaator Maaelu Teadmuskeskusest, Kerttu Tammik: “Tervislik toitumine ei sõltu ainult süsivesikutest, valkudest ja rasvadest, sama oluline on toitainete päritolu. Just muld, kust meie toit kasvab, määrab ära, kui rikkalikult see vajalikke mineraale ja mikroelemente sisaldab. Mida rikkalikum on mullastik, seda suurema väärtusega on ka selle pinnalt saadav saak. Nii võib vanaema aia porgandi parema maitse taga olla justnimelt viljakas ja hoolitsetud muld, mitte nostalgia.”
Ahisilla talu rakendab otseses tähenduses “talust taldrikule” lähenemist, mis tähendab, et ei ole investeeritud lao- ega säilitusruumidesse. Kliendid saavad talupoes kohapeal vajaliku järel käia. Timo käib mõnikord koos klientidega peenarde vahel porgandeid ja salatit korjamas ning kasvuhoones tomateid valimas, pakkudes vahetut kogemust ja saades kohest tagasisidet. See tugevdab sidet tootja ja tarbija vahel ning toimib parima reklaamina. Sõnum on selge: ostes kohalikku toitu ja toetades kohalikke põllumehi, toetatakse ka mulda ja kliimat.
Ahisilla talu visioon on kasvada koos oma tarbijaga, pakkudes puhast, maitsvat ja toitaineterikast toitu, mis on kasvanud tervest ja elujõulisest mullast.
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles