15. septembril avab EIS korterelamute rekonstrueerimise taotlusvooru. Voor avatakse kell 11 riigi keskses e-toetuse keskkonnas, taotlusi võetakse vastu kuu aja jooksul kõigilt korteriühistutelt üle Eesti ning rahastatakse kõige suurema energiatarbega maju.
„Korterelamute rekonstrueerimine ei ole pelgalt esteetiline uuendus – see on investeering kodude kestvusse, soojapidavusse ja väiksematesse küttearvetesse. Eelmisel sajandil ehitatud korterelamud vajavad värskendamist ja rõõm on näha, et korteriühistud üle kogu Eesti on renoveerimislainele hoo sisse saanud. Uues voorus aitab riik 80 miljoni euroga korda teha veel umbes kümne tuhande inimese kodud,“ lausus taristuminister Kuldar Leis.
Seekord on toetusvooru eelarve 80 miljonit eurot ja rahastusallikaks Euroopa struktuurifondid. Toetus on mõeldud tervikrekonstrueerimiseks neile korterelamutele, mis on kasutusele võetud enne 2000. aastat ning milles on kolm või enam korterit.
EISi korterelamute toetuste juhi Taniel Vaini sõnul võetakse kõik taotlused kuu aja jooksul vastu, viimasel päeval esitatud taotlus on samavääne esimesel päeval esitatud taotlusega ning majad pannakse pingeritta, suurema energiakasutusega majad eespool. „Soovitan kõigil ühistutel vaadata ka uut veebilehte kodudkorda.ee, mis koondab ühte kohta kogu vajaliku info elamute renoveerimiseks, et muuta see lihtsamaks, selgemaks ja paremini planeeritavaks,“ lisas Vain.
Algavas voorus on kõik piirkonnad võrdsed ehk maakondade kaupa eelarveid pole. Toetuseelarve jaguneb viies kategoorias: väikesed korterelamud (3–17 korterit), keskmised korterelamud (18–59 korterit), suured korterelamud (60 ja enam korterit), naabruskonnapõhine rekonstrueerimine ja kultuuriväärtusega muinsuselamud. Kui taotlus esitatakse mitmesse ja taotleja ka kvalifitseerub mitmesse eelarvesse, läheb arvesse viimasena esitatud taotlus. Toetusmeetme rahastusallika muutumise tõttu selgub järgmisel nädalal ka uuendatud eelarvejaotus.
Taotluse esitamisel on nõutav ühistu nõusolek. Lubatud on taotluse esitamine ka üldkoosolekut kokku kutsumata ehk kirjalikul otsustamisel vastu võetud häälteenamusega otsuse alusel.
Esitatud taotlused reastatakse pingeritta, mis põhineb korterelamu mõõdetud energiaerikasutusel ehk kui palju on aastas tarnitud energiat köetava pinna ruutmeetri kohta. Sama energiakasutuse korral eelistatakse suurema suletud netopinnaga elamut.
Toetusmäärad ja -summad sõltuvad tööde mahust ja asukohast:
Keskmiste ja suurte majade terviklikul renoveerimisel:
- Tallinnas ja Tartus 30%,
- Tallinna ja Tartu ümbritsevate valdade asustusüksused, kus vastavalt 2024. aasta korterite tehingute statistikale on korterite keskmine turuväärtus:
- väiksem kui 500 EUR/m2 – 50%
- vahemikus 500–1500 EUR/m2 – 40%
- suurem kui 1500 EUR/m2 – 30%
Oma kodukoha korterite turuväärtust saab kontrollida kinnisvaratehingute andmebaasist.
- Sauga, Uuemõisa ja Märja alevikus, Kohila ja Paikuse alevis ning Haapsalu, Keila, Kuressaare, Maardu, Otepää, Pärnu, Rakvere, Rapla ja Viljandi linnas 40%
- Ülejäänud Eestis 50%
Väikeste ehk alla 17 korteriga majade puhul on toetus igas piirkonnas 10% kõrgem.
Toetusmäära tõstab veel:
- Lifti lisamine – 10%, aga mitte kõrgemaks kui 50%.
- Tehaseline rekonstrueerimine – 10%, aga mitte kõrgemaks kui 55%.
- Muinsusmaja (ehitismälestis ja muinsuskaitseala A- ja B-väärtusklassiga korterelamud) Tallinnas ja Tartus – 10%.
- Muinsusmaja (ehitismälestis ja muinsuskaitseala A- ja B-väärtusklassiga korterelamud) väljaspool Tallinna ja Tartut ning Rebala ja Valga muinsuskaitsealadel – 20%.
Kõiki neid lisamäärasid ei liideta, vaid rakendub ainult üks ja suurim.
Taotluste vastuvõtt lõpeb 15. oktoobril, esimesed korda tehtud majad peaksid valmima järgmise aasta lõpus.
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles