Eesti parimaid kündjaid näeb 26.–27. septembril Jõgeva alevikus Maaelu Teadmuskeskuse maadel, kus toimuvad 51. Eesti künnimeistrivõistlused. Ja sirge vagu põllul ei ole üksnes iluasi, vaid sümbol sellest, kuidas traditsiooni järgimisega kindlustatakse leivavili ka tulevikuks.
Künnivõistlusi peetakse rahvusvaheliselt
Võistlusi korraldab rahvusvaheline künniorganisatsioon (WPO) koostöös rahvuslike künniorganisatsioonidega. Igal liikmesriigil on õigus lähetada kaks võistlejat oma riiki esindama. Esindusõiguse saamiseks peetakse riikides kohalikke võistlusi. Eestis on selleks juba 1990. aastal loodud Eesti Künniselts.
Maailmameistrivõistlusi on peetud ka Eestis: 16.–17. augustil 2024. aastal Tartumaal Rõhul toimunud maailmameistrivõistlused olid järjekorras juba 69. ning seal oli esindatud 25 riiki kokku 44 võistlejaga.
Hästi kündmine ei ole lihtne ülesanne
Kündja peab olema kannatlik ja oskama sõita sirgelt. Lisaks hea tehnika omamisele on vaja tunda võtteid ning mis kõige tähtsam: tunnetada mulda ja selle liikumist, et iga põllule voolitud viil oleks eelmistega sarnane. Natuke õnne peab ka olema. Nii ei jää umbrohtudel võimalust põllumehe saaki vähendada ja järgmise aasta saagile luuakse head kasvutingimused.
Tihti arvatakse, et võistukünnil pole tavakünniga midagi ühist. Selles on isegi veidi iva, kuivõrd keegi ei taha väga täpseks timmitud võistlusadra lõhkumisega riskida kivise tavapõllu kündmisel. Samuti on kahehõlmalise adra jõudlus väikesevõitu kümnete hektarite suuruste põldude ümberpööramiseks. Aga nii, nagu igas teiseski spordis, nii ka võistukünnis kasutatakse ikka samu põhivõtteid. Tõmmates paralleele tänu Ott Tänakule populaarseks muutunud rallispordiga, siis autoga sõitmise võtteid peab maailmameistergi tundma – tuleb osata paigalt võtta, kurve läbida, arvestada kiirust ja õigel ajal paslikul määral teelpüsimiseks pidurdada. Nii peab ka võistukündja oskama atra seada nii avavao lahtikünniks kui selle tagasi kokku kündmiseks kuni lõpuvao vormistamiseni. Muld põllul pole aga kunagi päris ühtlane, mistõttu parima tulemuse saamiseks tuleb pidevalt atra sättida. Ikka selleks, et muld libiseks mööda adrahõlma sujuvalt ja langeks põllule tihedalt eelmiste viilude kõrvale, moodustades ühtlase sobiliku aluse järgmisele saagile.
Heaks kündjaks ei saa igaüks, kuid künnivõistlustel ongi ainult head kündjad koos.
Kohtunik peab suutma eristada tõepoolest eeskujuliku töö lihtsalt väga heast künnist
Võistlejate rittapanekuks on vaja nende sooritust hinnata. Mõned elemendid (viilu sirgus, künni sügavus) on ilmselged igaühele. Samas kokku 15 (pöördadral 16) elemendist pooled on sellised, mille kvaliteedi hindamiseks peab künni peal liikudes viilusid tunnetama ja lähedalt vaatama. Hinnatakse näiteks kas viilud on tihedalt üksteise vastas, kas muld kannab kõndimist, kas viilud on terved või mõranenud jne. See võib olla päris keeruline ülesanne, kus kohtunik peab suutma eristada tõepoolest eeskujuliku töö lihtsalt väga heast künnist. Kasutada on tal selleks kümnepunktiskaala.
Kuivõrd mitmed aspektid on hinnangulised, mitte selgelt mõõdetavad, siis töötavad kohtunikud brigaadides. Tavapäraselt kolmest kohtunikust koosnev rühm ei lahku platsilt enne, kui konkreetse elemendi eest antava punkti väärtus on kokku lepitud. Mis võib mõnel puhul võtta üksjagu aega ja nõuda selgitamist. Kokku on lepitud ka tava, et oma riigi kündjat ei hinnata, vaid see lastakse teha teistel brigaadi liikmetel ning seejärel tuleb (enamasti õiglane) otsus teadmiseks võtta. Olen olnud kümnel võistlusel kohtunikuks ja väga harva on tulnud paluda selgitusi Eesti kündjale pandud hinde põhjenduseks.
Eesti kündjad on küll tublid, kuid seni esikolmikusse jõudnud ei ole
Võistluste esikümnes olevad mehed künnavad aastas sadu platse. Paljud neist töötavad põllumeestena ning künnavad sadu hektareid tavapõlde igapäevaadraga lisaks võistukünnile. Ehk neil on oluliselt rohkem aega kuulata ja tunnetada mulda ja masinat võrreldes Eesti kündjatega. Äramärkimist väärib Priit Puuorg (Kaspar Järvala künniklubist), kes saavutas esmakordselt võisteldes 9. koha 2022. aastal Iirimaal.
Siinkohal suur tänu kõigile toetajatele, kes te olete võimaldanud meie võistukündjatele tehnikat, põldu ja aega harjutamiseks. Aga seda peaks tegema palju rohkem. Üks tore Taani kündja, kes on mitmel puhul olnud ka Eesti künnivõistluste külaliskohtunikuks, on öeldud, et tema pidi kündma 500 platsi enne, kui hakkas taipama. Ning siis sai ta hakata alles õppima võistukündi. Eelmisel aastal Rõhul tuli pöördatrade arvestuses teiseks.
Meistrite klassi parimad saavad õiguse esindada Eestit maailmameistrivõistlustel
Selleaastased Eesti künnimeistrivõistlused peetakse 26.–27. septembril Jõgeva alevikus Maaelu Teadmuskeskuse põldudel. Reedel küntakse kõrre- ja laupäeval rohumaad. Võisteldakse neljas võistlusklassis: meistrid nii tava- kui pöördatradel, noored tavaatradel ning vabaklass pöördatradel. Tavakohaselt vabaklass reedel harjutab, laupäeval künnab kõrremaad. Lisaks on laupäeval võimalus kaasa elada põkade künnile kõrremaal. Meistrite klassi parimad saavad õiguse Eestit esindada 2026. aastal Horvaatias peetavatel 71. maailmameistrivõistlustel.
 Uuri rohkem Eesti künnimeistrivõistluse Facebooki lehelt
Lõpetuseks palve kunagi künnivõistlustel osalenutele, kes praeguseks võistukünniga ei tegele. Kui teil on huvi säilinud ja soovite osaleda korraldaja, võistleja või kohtunikuna, siis häid inimesi mahub alati juurde. Palun võta ühendust telefonil 53306570 või särtspostiaadressil taavi.vosa@metk.agri.ee. Tänuga võetakse vastu ka varasema võistukünnikogemuseta inimeste panus, kuivõrd võistluste organiseerimisel ja läbiviimisel kulub iga abikäsi marjaks ära.
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles