Regionaalse arengu tegevuskava tänavune elluviimise ülevaade näitab, et piirkondlikud arenguerinevused püsivad ning vaja on jõulisemaid samme tasakaalustatuma Eesti suunas.
Valminud regionaalse arengu tegevuskava seire ehk elluviimise ülevaatest selgub, et vaatamata mõnele positiivsele arengule püsib Eestis oluline piirkondlik ebavõrdsus. Samuti on saavutamata mitu üleriigilises strateegias Eesti 2035 seatud regionaalpoliitilist eesmärki.
Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terrase sõnul kinnitab ülevaade, et kui tahame vältida meie riigis liigset pealinnastumist, peavad eranditult kõik ministeeriumid oma valdkondlikele tegevustele peale vaatama ja kavandama lahendusi, mis toetavad ühtlasemat arengut üle Eesti. „Tugevamat tähelepanu vajavad sealjuures ettevõtluse edendamine, kvaliteetsete töökohtade loomine ning haritud noorte hoidmine ka väljaspool suuremaid keskusi,“ lisas ta. Minister rõhutas, et regionaalpoliitikat kujundab kogu valitsus iga oma otsusega – selles õnnestumiseks peavad osapooled tööd tegema ühiselt.
Seire tulemused kinnitavad, et pealinna lähivallad ja mõningal määral ka Tartu piirkond on teiste ees eriti tugevas eelisseisus. Võrdluse teisest otsast aga leiame Ida-Virumaa, Jõgevamaa, Kagu-Eesti ning Lääne-Eesti äärealad. Muidugi seisavad nende kõrval erinevate arenguväljakutsetega silmitsi ka ülejäänud piirkonnad väljaspool Tallinna ja Tartut. Tähelepanuväärselt püsib ebavõrdsus piirkondliku ettevõtluse arengu ja konkurentsivõime näitajates ning ligipääsus kõrgemalt haritud ja kvalifitseeritud tööjõule. Need tegurid pärsivad konkurentsivõimet ja majandust väljaspool Harjumaad ja Tartut väikelinnades ja maapiirkondades ning seeläbi laiemalt kogu riigi arengut, elukeskkonda ja heaolu.
Regionaalarengu asekantsler Sigrid Soomlaisi sõnul on regionaalarengu suurim proovikivi töökohtade loomine väljaspool Tallinna ja Tartut. „Kui suuname targalt oma investeeringud väljaspoole neid kahte suurlinnalist piirkonda, loome aluse, et haritud inimesed jääksid ja looksid elu ka ülejäänud Eestis,“ ütles ta. Soomlais lisas veel, et ükski ministeerium ei saa seda omapäi lahendada. „On vaja ühiselt vaadata üle, kuidas meie erinevad poliitikad tegelikult mõjutavad regionaalset arengut ja kuidas suunata ressursse sinna, kus neid on kõige enam vaja,“ lausus asekantsler.
Tegevuskava ülevaate kohaselt on üheks oluliseks tasakaalustatuma regionaalarengu võtmeteguriks haritutud noorte naasmine piirkonda. Selleks omakorda on vaja luua õppevõimalusi ja keskmiselt kõrgemalt tasustatavaid töökohti kohapeale. See kõik nõuab nii keskvalitsuse kui ka kohalike omavalitsuste ühist panust ja strateegilist planeerimist. Asekantsleri sõnul on regionaalse ebavõrdsuse vähendamisel oluline, et kõik ministeeriumid lähtuksid oma tegevuste planeerimisel ja elluviimisel ka regionaalarengust.
Soomlais ütles, et eriti oluline on suurendada ettevõtluse, tööturu, hariduse ja transpordi, aga ka tervisehoiu valdkondade meetmete mõju väljaspool suuremaid linnapiirkondi. „Lisaks tuleb tõsta ka kohalike omavalitsuste võimekust, et kohalik võim saaks piirkondlikku arengut senisest paremini ja vastavalt oma piirkonna omapäradele suunata. Vastavaid tegevusi on ministeerium juba praegu kavandamas,“ selgitas ta.
Ülevaates esile toodud järeldused saavad olema aluseks uute poliitikameetmete, sh Euroopa Liidu tulevase eelarveperioodi struktuuritoetuste kujundamisel. Sealjuures on oluline leida tasakaal üleriiklike meetmete ja piirkondliku suunamise vahel, et tagada pikaaegne ja tasakaalustatum areng üle Eesti.
Regionaalse arengu tegevuskava ehk RETK on regionaalpoliitika strateegiadokument, mis määratleb olulisemad regionaalarengu juurprobleemid ja nende väljakutsete leevendamiseks valdkondade-ülese tegevusplaani järgnevaks neljaks aastaks. Lisaks jälgib RETK regulaarselt piirkondlikus ebavõrduses toimuvaid suundumusi ning eri valdkonnapoliitikate ja nende toetusmeetmete panust regionaalse ebavõrdsuse leevendamisele. Sealjuures on RETKi raames koostatud eraldi piirkondlikud tegevuskavad Ida-Virumaale ja Kagu-Eestile.
Regionaalse arengu tegevuskava 2024. aasta seire ehk elluviimise ülevaade on avaldatud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kodulehel.
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles