23. septembril, tähistatakse Euroopa Liidus mahepäeva. Sel puhul on paslik rõhutada, et Maaelu Teadmuskeskuse elurikkuse seire kinnitab veel kord – mahetootmine on kõige keskkonnasõbralikum tootmisviis.
Mahetootjad ei kasvata mitte ainult puhast toitu, vaid toimetavad käsikäes loodusega, olles suurepärased loodushoidjad. Seda kinnitavad nii rahvusvahelised uuringud kui ka Eestis kogutud andmestik. Mahepõldude ääres läbi viidud loendustes leitakse järjepidevalt rohkem putukaid ning need alad on linnurikkamad võrreldes tavatootmispõldudega.
"METKis läbi viidavad kimalaste uuringud näitavad, et mahetootjate põlluservades on palju kimalasi isegi siis, kui serv on kitsavõitu. Veelgi enam – kimalaste arvukus tõuseb, kui põld on olnud pikalt mahetootmises,“ kinnitab Anu Tiitsaar, Maaelu Teadmuskeskuse agroökoloogia valdkonna peaspetsialist. "Seda näitavad 15 aasta pikkused andmeread."
Kimalased on tuntud tolmeldajatena ning nende hea käekäik näitab, et elurikkus loenduskohas on heas seisus. See omakorda tähendab, et seal on palju teisigi putukaid, ökosüsteem on tervem, kahjurid ei saa massiliselt paljuneda ning lindudel on piisavalt toitu.
Kui täna räägitakse putukate arvukuse üldisest langusest (üle-Euroopaliselt umbes poole võrra), mis peegeldub ka põllulindude arvukuse samaväärses vähenemises, siis on iga mahetootja – ükskõik kui väike või suur – oluline lüli looduse hoidmisel.
Loe lähemalt Maaelu Teadmuskeskuse elurikkuse uuringutest siit.
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles