Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu septembrikuu kohtumise kesksed küsimused olid ELi ühise põllumajanduspoliitika ja kalanduspoliitika uus rahastusperiood.
Istungil arutati ka kormoranide populatsiooni ohjamist ning minister Terras andis ülevaate sigade Aafrika katku olukorrast Eestis. Lisaks kohtus minister Euroopa Komisjoni põllumajandus- ja toiduvolinik Christophe Hanseniga, et anda ülevaade liigniiskusest põhjustatud keerulisest olukorrast Eesti taimekasvatussektoris ning paluda erakorralist toetust ELi ühise põllumajanduspoliitika põllumajandusreservist.
ELi ühise põllumajanduspoliitika uus rahastusperiood
Euroopa Komisjon tutvustas juulis oma ettepanekuid ELi ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) uueks, 2028. aastal algavaks rahastusperioodiks. Septembrikuu istungil arutasid liidu põllumajandusministrid esimest korda komisjoni ettepanekuid põhjalikumalt.
Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras ütles Eesti peamisi ootusi ÜPP uueks eelarveperioodiks kirjeldades, et seatud eesmärkide täitmiseks peab olema tagatud piisav rahastus, jätkata tuleb lihtsustamise ehk halduskoormuse vähendamise ning põlvkondadevahelise koostöö edendamisega. „Ühtlasi on vaja pakkuda rohkem paindlikkust, et liikmesriigid saaks valida eesmärkide täitmiseks sobivad vahendid,“ sõnas minister.
Terrase sõnul pingutatakse jätkuvalt selle nimel, et tagada Eesti põllumeestele võrdsed konkurentsitingimused liidu ühisturul. „Uue eelarveperioodi alguseks täitub Eestil Euroopa Liitu astumisest kakskümmend viis aastat, ent meie põllumajandustoetuste määrad on jätkuval alla liidu keskmise ning seda olukorras, kus idapoolse liikmesriigina peame tegema märkimisväärseid kaitseinvesteeringuid,“ rääkis minister.
Oma sõnavõtus rõhutas Terras muuhulgas seda, et erinevate riskide ja kriisidega toimetulekuks on vaja rohkem rõhku panna nende ennetamisele, kohanemisele ja tootjate teadlikkuse tõstmisele. „Euroopa Liidu põllumajandusreservi kasutamine peab olema selgelt reguleeritud, läbipaistev ja hüvitama osaliselt tekkinud majanduslikud kahjud. Toetame ka lahendust, kus luuakse ÜPP strateegiakavade vahenditest eraldi mehhanism kriisidega toimetulekuks,“ ütles minister.
ELi ühine kalanduspoliitika ja Euroopa ookeanipakt
Sarnaselt liidu ühisele põllumajanduspoliitikale, arutasid ministrid istungil esimest korda ka ühist kalanduspoliitikat uuel eelarveperioodil. Siingi tõi minister Terras välja eesmärkide täitmiseks vajaduse piisava rahastuse ja lihtsustamise järele.
Uue rahastusperioodi peamised eesmärgid on toetada:
- kalandusega tegelevate põlvkondade vahetumist ja energiasüsteemi ümberkujundamist;
- kestlikku vesiviljelust ning kalandus- ja vesiviljelustoodete töötlemist ja turustamist;
- säästvat sinimajandust ehk mere kestlikku majandamist rannikul, saartel ja sisemaal;
- merealaste teadmiste, sinimajandusega seotud oskuste omandamist;
- rannikukogukondade ja eelkõige väikesemahulise rannapüügi vastupanuvõimet.
Sihiks on võetud ka rahvusvaheline ookeanide majandamine ja seire ning merede ja ookeanide ohutu, turvaline ja säästev majandamine, kuna suuruselt viienda mereandide tootjana vastutab Euroopa Liit suurel määral ookeanide ja nende ressursside kaitse ja säästva kasutamise eest.
Kormoranide laastav mõju kalavarudele ja bioloogilisele mitmekesisusele
Kormoranide teemalisel arutelul tõi minister Terras välja, et Läänemerel söövad kiskjad ära rohkem kala, kui Euroopa Komisjon on Eestile aastasaagiks määranud. Kiiresti kasvaval kormoranide populatsioonil on meie kalavarudele ja ökosüsteemile väga suur negatiivne mõju. Minister kutsus Euroopa Komisjoni üles leidma kormoranide probleemile käegakatsutavaid lahendusi ning koordineerima kormoranipopulatsiooni majandamist Euroopa Liidu tasandil.
Ülevaade sigade Aafrika katku olukorrast Eestis
Eesti esitas istungile infopunkti sigade Aafrika katku (SAK) teemal, et anda ülevaade olukorrast ja viidata toetuse vajadusele. Ulatusliku haiguspuhangu vältel on hukkunud, hukatud või hukkamisel kokku üle 55 000 looma ehk ligi viiendik kogu Eesti kodusigade populatsioonist, sealhulgas ligi 8000 isendit poegimisemisega farmis.
Minister Terras jagas infot, et Eesti on rakendatud kõiki asjakohased ELi tauditõrjemeetmed ja lisaks täiendavaid meetmed SAK-i ennetamiseks ning selgitas, et taudipuhang on andnud suure hoobi meie sealihasektori toimepidevusele ja isevarustatusele.
Minister kutsus Euroopa Komisjoni tagama:
- jätkusuutlikku ja pidevat ELi rahastust liikmesriikidele taudiseireks ja -tõrjeks;
- rahastust teadusuuringuteks, leidmaks lahendusi SAK-i tõrjeks;
- olemasoleva õigusruumi jätkuvat ajakohastamist vastavalt uutele teadusuuringutele;
- toetust sihipärastele jahindusmeetmetele ja metssealiha kasutusele.
Kohtumine Euroopa Komisjoni põllumajandus- ja toiduvolinik Christophe Hanseniga
Minister kohtus eraldi Euroopa Komisjoni põllumajandus- ja toiduvolinik Christophe Hanseniga. Terras andis ülevaate liigniiskusest põhjustatud keerulisest olukorrast Eesti taimekasvatussektoris. Esialgne hinnang otsestele kahjudele ja saamatajäänud tuludele on 113,6 miljonit eurot. Minister palus erakorralist toetust ÜPP põllumajandusreservist. Volinik Hansen lubas Eesti taotlust kaaluda. Samuti oli kohtumisel juttu sigade Aafrika katku levikust ja Läti ettepanekust pikendada ÜPP strateegiakavades maaelu arengu toetuste osas kulukohustustest vabastamise reeglit ühe aasta võrra. See annaks ühe lisa-aasta vajalike investeeringute elluviimiseks. Lisaks rääkisid minister ja volinik Eesti peamistest muredest seoses ELi mitmeaastase finantsraamistiku 2028−2034 ja ÜPP ettepettepanekutega.
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles