Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras esines Riigikogus ettekandega, milles andis ülevaate riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ elluviimisest oma valdkonnas. Kõnes keskendus minister valitsemisala kahele alustalale: elujõulisele regionaalarengule ja kindlale toidujulgeolekule.
Minister alustas ülevaatega Eesti demograafilisest seisust, tõstes esile kaks näitajat: rekordmadal sündimus ning elanike jagunemine kahe suure keskuse – Tallinna ja Tartu – ning ülejäänud Eesti vahel. „Kuuskümmend protsenti eestimaalastest elab kahes keskuses, ülejäänud kolmteist maakonda peavad jagama omavahel alles jäänud neljakümmet protsenti,“ lausus ta.
Eraldi pööras Terras tähelepanu julgeolekule ja idapiiriga külgnevatele piirkondadele, sealjuures Kagu-Eestile ning Ida-Virumaale. „Nendes piirkondades seisame, teravamalt kui varem, silmitsi mitmete väljakutsetega – alates töökohtade ja kapitali kättesaadavusest kuni inimeste turvatundeni. Selleks, et neile väljakutsetele süsteemselt vastu astuda, otsime koostöös piirkondadega praktilisi ja toimivaid lahendusi,“ ütles minister.
Terras toonitas, et vaatamata Eesti väiksusele püsib piirkondlikus arengus suur ebavõrdsus – seda ennekõike ettevõtluse arengu ja konkurentsivõime näitajates ning kõrgemalt haritud ja kvalifitseeritud tööjõule ligipääsus. „Valitsuse kindel eesmärk on vähendada piirkondade arenguerinevusi. Oleme muu hulgas seadnud sihi, et vähemalt 40 protsenti ettevõtlustoetustest peab minema väljapoole Tallinna ja Tartut ning nende lähivaldasid,“ sõnas minister. Ta rõhutas, et regionaalpoliitika pole mitte ainult Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi vastutus, vaid see on kõigi valdkondade risttee.
Osana regionaalarengust tõstis minister esile ka liikuvuse ja ühistranspordi. „Miks inimesed lahkuvad oma kodukohast? Kui inimene ei saa hommikul tööle, laps kooli ja vanaema arsti juurde, siis ta ei vali elukohta südame, vaid paratamatuse järgi. Seetõttu on valitsus seadnud eesmärgi tagada paindlik ja efektiivne ühistranspordisüsteem, mis vastab inimeste tegelikele vajadustele,“ ütles Terras, lisades, et targa ja kättesaadava liikumise reformi alussammasteks saavad ühtne pileti- ja reisiplaneerimissüsteem, taktigraafikute põhimõte ning elujõuline rahastusmudel.
Terras pani kõnes rõhku ka põllumajanduslikule innovatsioonile ja toidu ekspordile. „Meie põllumajanduses loodav lisandväärtus on madal, me ei kasuta piisavalt innovaatilisi lahendusi. Me ekspordime liiga palju tooret, selle asemel et väärindada seda siinsamas Eestis. Lisaks kliimaohtudele peame olema valmis ka Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika toetuste võimalikuks vähenemiseks tulevikus. Seetõttu seisame vankumatult meie põllumeestele võrdsete konkurentsitingimuste tagamise eest. Meie vastus neile väljakutsetele on innovatsioon ja haridus,“ sõnas minister ja lisas, et koostöös teiste ministeeriumitega avatakse Eesti toidutootjatele uusi eksporditurge ja toetatakse tootearendust.
Minister jätkas toidujulgeoleku teemal nentides, et meie tootmisvõimekus on hea, ent oleme siiski ohtlikult sõltuvad rahvusvahelistest tarneahelatest. „See sõltuvus ei puuduta üksnes toidu sissevedu, vaid ka tootmise alustalasid – impordime peaaegu täielikult elutähtsaid tootmissisendeid alates väetistest ja taimekaitsevahenditest kuni loomasööda, tehnoloogia ja aretusmaterjalini,“ sõnas ta. Terras ütles, et kriisideks valmistumisel on viimastel aastatel palju panustatud varustuskindluse investeeringutesse. „Seetõttu on minu vankumatu eesmärk ja valitsuse selge siht nende riskide maandamiseks saavutada peamistes toidugruppides vähemalt 80-protsendiline isevarustatuse tase. See ei ole protektsionism, vaid terve mõistus ja osa meie laiapindsest riigikaitsest,“ lausus minister.
Eesti toidutootjatele on sel aastal olnud suureks väljakutseks sigade Aafrika katk, mille levik on olnud riigi ajaloos suurim. „Alles eelmisel kuul, augustis, diagnoositi laiaulatuslik taudipuhang ühes Eesti suurimas seakasvatuskompleksis. See on kaasa toonud olukorra, kus ainuüksi ühes tootmisüksuses on hukkamisele minemas ligi 27 000 looma ning seoses loomade varasema liikumisega teistesse farmidesse on piirangute all kokku üle 50 000 sea. Oleme valitsuses leidnud võimalused, kuidas kiirelt lühiajaliste meetmetega katku põhjustatud kahjusid leevendada,“ ütles ta ning lisas, et kriisist väljumiseks vajab riik pikka plaani ja ainuüksi tootmispotentsiaali taastamiseks on vaja seakasvatajaid toetada kuni 35 miljoni euroga.
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles