Ekstreemsed ilmastikutingimused sunnivad mõtlema, kas midagi oleks saanud teha teisiti või vähemalt väiksemate kadudega, kirjutab Maaelu Teadmuskeskuse vanemteadur Valli Loide.
Muld on ühtaegu tootmisvahend ja elu alus. Seetõttu tasub üle vaadata, kus võivad peituda kitsaskohad, ning teha vastavad järeldused.
METKi väetistarbe mullaseire viimase viie aasta koondandmed (joonised 1 ja 2) näitavad taimetoitainetega varustatuse murettekitavat olukorda – põllumuldades valitseb progresseeruv fosfori liig ja kaaliumi puudus ning muldade happesus, millest on omakorda mõjutatud fosfor ja kaalium.
Mida see taimedele tähendab?
Happelisel mullal on taimede kasv ja areng häiritud ja toitaineid omastatakse vähem kui neid mulda viiakse. Fosforikülluses kasvavate taimede kasvuperiood lüheneb sedavõrd, et nad valmivad enneaegselt ning saak jääb kesiseks. Fosfori üleküllus raskendab ka teiste elementide, näiteks tsingi ja vase, omastamist.
Kaaliumivaegusel (<130 mg/kg) pidurdub taimede kasv, langeb seemnete idanevus ja kõrsviljade võrsumine ning väheneb taimede külma-, seisu-, põua- ja haiguskindlus, mille tulemusena langeb saak ja halveneb selle kvaliteet.
Miks on nii, et fosforit on mullas liiaga ja kaaliumit puudu?
Põhjusi võib olla rohkem kui üks. Siiski tuleb pidada suurimaks mõjukamaks probleemiks muldade järjepidevat hapestumist, mis vähendab fosfori omastamist taimede poolt ja soodustab kaaliumi leostumist, eriti kerge lõimisega muldadel. Väetistarbe andmete kokkuvõttest selgubki, et kahele mainitud pahele – fosfori liiale ja kaaliumi puudusele – lisandub kolmas puudus: muldade happesus.
Kuldreegel: „Enne lupja ja siis väeta!“
Happelistes muldades on taimede elutegevus pidurdunud ja sh fosfori omastamine, mistõttu see mullas kuhjub, kaaliumi puhul aga soodustavad happelised mullad selle leostumist ehk muldade vaesumist kaaliumist, eriti kerge lõimisega muldadel.
Ka väetiste kasutamine vastavalt tegelikule vajadusele ei ole alati au sees. Põhjusi võib olla mitmeid ning igaüks saab siin oma praktikat vaadates ise järeldusi teha.
Fosforiga liialdamine ei ole kahjulik üksnes majanduslikus mõttes, vaid ohustab ka mageveekogusid, kuhu fosfor leostub.
Fosfori liigne kogunemine ja leostumise ohud
Aastatel 2022–2024 METKi poolt läbiviidud dreenivee uuringute 1) andmetel oli pinnavee seisund fosforisisalduse poolest väga halb 60% ja väga hea vaid 5% proovialade proovidest (10 ala, Plant Nutrients 2024).
Fosfori leostumist soodustab sõnniku (joonis 3, METKi pikaajaline katse), eelkõige aga vedelsõnniku suurtes kogustes kasutamine.
Arvukad uurimistulemused näitavad, et mullas olev liikuv fosfor rahuldab taimede fosforivajadust palju paremini kui külvieelselt mulda viidud fosfor. Uuringud on näidanud, et külviaastal lisatud väetisest omastab kultuur vähem kui 15% väetisega antud fosforist.
Katses fosforirikkal mullal (P > 90 mg/kg) anti maisile ainult NK-väetist (fosforit ei lisatud, s.o P 40 kg/ha jäi ära). Koristatud haljasmassiga eemaldati 50–55 kg fosforit mineraalväetise variandis ning 75 kg/ha sõnniku kasutamisel (60 t/ha külvikorras). Odra terasaagiga eemaldati 18–20 kg/ha fosforit.
Muldade parema kaaliumivarustatuse tagamiseks tuleb arvestada, et heintaimede ja maisi haljasmassisaagiga eemaldub väga palju kaaliumi – ligikaudu 200–300 kg/ha. Maisikatses eemaldus kaaliumi saagiga 250–280 kg/ha, samas kui maksimaalne väetisannus oli 200 kg K/ha.
METKi mullastiku ja agrokeemia valdkonna teadlased ja spetsialistid on välja töötanud abivahendi, mis töötab liiklusfoori põhimõttel ning annab põllumehele lihtsa ülevaate mullaproovi pH, fosfori ja kaaliumi taseme mõjust taimede kasvutingimustele, aidates teha otsuseid mullaviljakuse parandamiseks
Uuendused ja täiendused väetiste sihipärasema kasutamise parandamiseks jätkuvad.
Kõige olulisem on alustada nende rakendamisega, et peatada toitainete puuduste süvenemine ning pöörata muldade senine seisund paranemisele, vaatamata eesootavatele raskustele.
1) Plant Nutrients. 2024. Plant nutrients in drain water, 2025. 2025_annual_report_drain_water_ 2024. p, metk.agri.ee by Anne Kull 1, Tambet Kikas 2, Priit Penu 2 and Ain Kull 3, ORCID, Estonian.. |
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles