Soomes ellu viidud projekti "Aega on" (soome keeles: Aikaa on) eesmärk oli parandada oskusi, koostööd ja kasumlikkust põllumajanduses. Eksperdid andsid ettevõtjatele uusi teadmisi ja töötati välja arutelurühma mudel, mis edendas sektoripõhist meeskonnatööd ja juhtkonna kasvu, mille tulemusena paranes põllumajandusettevõtete tootlikkus.
Projektis osalesid ettevõtjad paljudest tootmissektoritest, sealhulgas veise-, köögivilja- ja marjakasvatajad ning sea- ja kodulinnukasvatajad. Positiivsed muutused erinesid osalejate lõikes, kuna need vastasid iga tootmissektori peamistele arenguvajadustele. Siiski hõlmasid need kõik tõhusamaid töömeetodeid ja -meetodeid, mille tulemuseks oli parem saagikus või põllukultuuride kvaliteet. Tulemuste hoolikas jälgimine aitas leida parimad finantslahendused.
Taust
Põllumajandusettevõtjad seisavad sageli silmitsi pikkade tööpäevadega. Uuringud soovitavad hoida iganädalast tööd tipptundidel alla 45-48 tunni ja päevas alla 12 tunni, sealhulgas vaheajad, et vältida negatiivseid tervisemõjusid ja õnnetusi. Põllumajandusettevõtetes töötab ettevõtja sageli üksi või väikese meeskonnaga, kuhu tavaliselt kuuluvad pereliikmed, tekitades probleeme töökoormuse juhtimisel. Lisatöötajate palkamine töökoormuse vähendamiseks ei ole alati võimalik. Projekti alguses tundsid paljud ettevõtjad, et nende ettevõtte töökoormus on liiga suur ja iganädalane tööaeg ületab heaolu seisukohast sobivaks peetavaid piire.
Põllumajandusettevõtjad on sageli pragmaatilised ning neil on õppimiseks ja arendamiseks vähe aega. Ilma vastastikuse toetuseta võib uute asjade õppimine olla keeruline ja aeglane. Vanad harjumused ei toimi enam, kuna töökeskkond muutub. Lisaks piirab keeleoskus sageli ettevõtja suutlikkust otsida ja rakendada teavet väljastpoolt Soomet.
Eesmärgid
Projekti eesmärk oli aidata põllumajandustootjatel oma aega tõhusamalt kasutada ja suurendada kasumlikkust, suurendades nende pädevust, sealhulgas juhtimis-, IT- ja ajajuhtimise oskusi. Projektis oli ka arutelurühm, mille tegevuse ja vastastikuse õppimise eesmärk oli pakkuda ettevõtjatele koostöövõrgustikke, uusi perspektiive ja vastastikust tuge, et aidata neil oma tööd planeerida.
Samuti soovis Aikaa On aidata põllumajandustootjatel uurida ja arendada oma tööprotsesse, et saada mõjuvõimu, saada rohkem vaba aega ja parandada oma heaolu.
Üldiselt oli projekti eesmärk toetada Soome põllumajandustootjate elukestvat õpet ja aidata neil muutusi jätkusuutlikul viisil omaks võtta.
Tegevused
Projekti raames loodi Satakuntas ja Edela-Soomes 32 arutelurühma kokku 593 põllumajandusettevõtjale. Arutelurühmad on tegutsenud mitu aastat.
Arutelurühmades võrdlesid osalejad oma põllumajandusettevõtete protsesse ja tavasid teiste rühmaliikmete omadega. Rühma tegevused toimusid erinevates kohtades, sealhulgas põldudel, laudades ja kontorites. Aja kokkuhoiu võimaluste leidmiseks jälgisid ettevõtjad konkreetsetel nädalatel oma tööaega ja tarbetuid tööülesandeid. Iga rühm keskendus ühe liikme talu arendamisele ja tulemuste jälgimisele ühe aasta kaupa. Selle aja jooksul tegi rühm koostööd, et töötada välja lahendused tuvastatud probleemidele. Vastastikuse õppimise kaudu arenesid kõigi tavad ja tulemused, et tulla toime praeguse tegevuskeskkonna probleemidega.
Projektiga toetati ka elukestvat õpet maapiirkondades, kuna see jõudis igas vanuses ettevõtjateni, pakkudes neile kõigile uusi teadmisi ja oskusi vastavalt nende vajadustele. Samal ajal tugevdas see ka koostööd ettevõtjate ja teiste projektis osalejate vahel.
Aastatel 2018–2022 korraldati viis väljasõitu Soome teistesse piirkondadesse ja veel kümme väljasõitu erinevatesse Euroopa riikidesse. Sihtkohtade hulka kuulusid Tšehhi, Slovakkia, Taani, Prantsusmaa, Saksamaa, Wales ja Hispaania ning reiside eesmärk oli leida uusi perspektiive ja teaduslikke teadmisi, et toetada vastastikust õppimist arutelurühmades. Vähemalt üks iga arutelurühma liige osales igal väljasõidul, et edastada õpitut ja uusi ideid ülejäänud oma arutelurühmale.
Väljasõitudel saadud teadmisi jagati aktiivselt ka blogides ja sotsiaalmeedias, mis võimaldas rühmadesse mittekuuluvatel inimestel kasu saada ja õppida. Projektijuht ja abistajad lõid kontaktid teiste riikide abistajatega, mis edendas ka abistajate vastastikust toetust ja õppimist.
Arutelurühma lähenemisviisi võrreldi teiste riikide sarnaste rühmatöö meetoditega, et luua Soome jaoks ideaalne mudel, mis võeti seejärel vastu ka Norras, Islandil ja teistes Soome piirkondades. Projekti tulemusi tutvustati seminaridel ja üritustel mitmes riigis.
Ettevõtjad õppisid üksteist usaldama ja avastasid kasu teabe jagamisest ja koostööst, selle asemel et üksteisega konkureerida või püüda kõike ise teha. Nad õppisid mitte uut teavet pimesi vastu võtma, vaid hindama, milline teave oleks neile kõige kasulikum. Nende ettevõtte praeguse olukorra, eesmärkide ja strateegia määratlemine on praegu ja tulevikus otsustava tähtsusega.
Hea mõte oli jagada arutelurühma korraldajad paarideks ja luua nende jaoks vastastikune tugirühm. Kui juhendajad ei ole motiveeritud, on neil võimatu inspireerida rühma ideid välja tulema ja õppima.
Aikaa Oni lõppüritus toimus 9.–10. novembril 2022 ning see hõlmas ettekandeid arutelurühmadelt saadud tulemuste, parimate tavade ja kogemuste kohta.
 Projekti kohta saad rohkem lugeda SIIT
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles