Katti Muru 2024. aastal avaldatud magistritöö „Eeluuring Eesti lambavilla klassifitseerimise süsteemi loomiseks“ esitab ülevaate lambavillast, selle liigitamisest, kvaliteeti mõjutavatest teguritest ja varasematest villastandarditest Eestis ning võrdleb neid tänapäevaste Põhjamaade ja Suurbritannia standarditega. Olulise osa materjalist moodustab Eesti lambakasvatuse hetkeolukorra analüüs, mis põhineb lambakasvatajate, villavabrikute ja käsitööliste küsitlustel ning intervjuudel. Kogu materjal rõhutab vajadust parendada lambavilla väärtusahelat ja kvaliteedi hindamise ühtlustamist turuosaliste vahel.
Kuhu jõuab Eesti lammaste vill?
Eesti lambavillamajanduse olukord on keeruline ja mitmetahuline, näidates samaaegselt nii negatiivset langustrendi lambakasvatussektoris kui ka positiivset väärindamise kasvu villatöötlemises.
Aretusprogrammid keskenduvad peamiselt lihajõudlusele ja sigivusnäitajatele. Villajõudluse andmeid ametlikult ei koguta. Paljud lambakasvatajad (umbes 70% tootmiskarjade omanikest ja pooled hobikarjade omanikest) ei pea villatootmist primaarseks. Lambakasvatajad ei oska sageli hinnata oma loomade villa väärtust ega tea selle optimaalsemaid kasutusvõimalusi. Umbes 20% vastanutest ei osanud oma lammaste villakiu jämedusele hinnangut anda. Paljuski on villa alaväärindamise põhjuseks turuosaliste kesine teadlikkus villakiu omaduste ja kasutuse vahelistest seostest.
Positiivne on see, et lambavilla väärindamine on kasvutrendis võrreldes mõne aasta taguse olukorraga. Hinnanguliselt kuni 80% Eesti villast leiab ühel või teisel moel tee töötlemisse. Villa realiseerimiseks on tekkinud uued, tekstiilitootmise välised väljundid, nagu Woola (pakkematerjalid) ja Mää (villagraanulid, Villatoode OÜ). Nende kaubamärkide ja lambapügajate vahendusel koguti 2023. aastal Woola ja Mää tooraineks ligikaudu 60 tonni villa.
Villavabrikud töötlevad Eestis toodetud lambavillast vaid veidi üle kolmandiku, eelistades välismaist villa, mis on sageli ühetaolisem. Väike osa (alla 7%) Eesti lambavillast jõuab meie vabrikutes töödeldavatest kiududest kogu toodangu mahtu arvestades sinna. Peamiste probleemidena toodi välja, et kohalik vill sisaldab liiga palju villarasu, taimset sodi ning on määrdunud ja vanunud.
Kuidas hoida lambavilla kvaliteeti?
Lambavilla kvaliteeti mõjutavad tegurid jagunevad laias laastus kolme kategooriasse: bioloogilised (villa omadustega seotud), lammaste pidamisega seotud ja villa käitlemisega seotud tegurid.
Bioloogilised ja kiu omadustest tulenevad tegurid.
Need on omadused, mis määravad ära villa tekstiili toorainena kasutamise potentsiaali.
- Villakiudude tüüp ja koostis, Villak koosneb peamiselt kolme tüüpi villkarvadest: pealis-, alus- ja üleminekukarvadest. Villa kvaliteeti mõjutavad negatiivselt ka kemp- ja surnud villkarvade esinemine.
- Kiu peenus (jämedus). Mõõdetakse mikromeetrites ehk mikronites. Üldistatult liigtatakse vill peenuse järgi peeneks, poolpeeneks või jämedaks. Peenus on üks tähtsamaid karakteristikuid villa liigitamisel.
- Kiu säbarus (loogelisus). Üldjuhul kehtib korrelatsioon: mida suurem on loogete arv sentimeetril, seda peenem on vill. Säbarus on samuti oluline hindamiskriteerium.
- Kiu pikkus. Eristatakse villasäugu kõrgust (loomulikku pikkust) ja villa tegelikku ehk väljavenitatud pikkust. Kiu pikkus on praktilise väärtusega, sest sellest oleneb villa edasine kasutus tekstiilitööstuses.
- Villa värvus ja pigmentatsioon. Villa värvus võib olla valge (sh kolletumise aste, mis võib olla tingitud villarasust) või pigmenteerunud (mustad, hallid, pruunid või beežid toonid).
- Lamba tõug, sugu ja iga. Villa saab liigitada ka tõu järgi (nt meriinovill). Tallevill erineb täiskasvanud loomade omast suurema pehmuse, õrnuse ja erilise läike poolest. Emaste loomade vill on sageli peenem võrreldes isastega.
- Kehaosa. Villa omadused võivad varieeruda ühe looma keha piirkondade vahel.
Lammaste pidamistingimustega seotud tegurid.
Need tegurid hõlmavad nii lambakasvataja tegevust kui ka keskkonnast tulenevaid aspekte, mis mõjutavad villa kvaliteeti.
- Tervis ja toitumine. Lamba tervis, mis sõltub toidust (kvaliteet, sisaldus, kogus), väljendub üsna otseselt villas. Halvad pidamis- või söötmistingimused võivad isegi geneetiliselt kvaliteetse villa muuta kasutuskõlbmatuks. Alatoitmine, haigused ja parasiidid vähendavad villakasvu ja võivad põhjustada villa väljalangemist.
- Karjamaa ja sööt. Karjamaa taimne kooslus on oluline, kuna haakuvate viljadega taimed (nt takjad) võivad villaku väärtusetuks muuta. Ka laudaperioodi koresööt võib villakiududesse pudeneda. Karjamaa asukoht ja pinnas (nt mudane või liivane maa) jätavad samuti villakusse oma “jälje”.
- Pügamise aeg. Kevadel pöetavas villakus on alusvillkarvade osakaal suurem ja see on tunnetatavalt pehmem. Sügisese pügamise villak võib olla puhtam, kuna suvisel karjatamise perioodil ei puutu lambad kokku sõnnikuse allapanu või koresöödast pudenevate taimejääkidega.
- Füsioloogiline seisund. Uttede tiinus- ja laktatsiooniperiood mõjutavad villa kvaliteeti, sest energia kulub talle kasvatamisele ja piima tootmisele, mis võetakse osalt ka villast.
- Märgistamine. Lambakasvatajate poolt kasutatavad spray-värvid (märgistus spray-värvidega) ei tule enamikul juhtudel pesus välja ja peavad olema sorditud villa seest välja.
Villa käitlemisega seotud tegurid.
- Pügamise ettevalmistus ja tehnika. Oluline on, et pügatav vill ei oleks märg. Pügamisplats peab olema puhas. Esimene sorteerimine peaks algama väga määrdunud osade (jääkvilla) eraldamisega (saba, tagajalgade, kõhualuse piirkond).
- Sorteerimine. Täpsem sorteerimine (nt tallevill eraldi täiskasvanud loomade villast, värvide kaupa sorteeritud, lamba kehaosade kaupa eraldatud) loob eelduse karja villatoodangu tõhusamaks kasutamiseks ning tagab villast valmivate tekstiilitoodete parema kvaliteedi. Sorteerimise käigus eemaldatakse ka topeltlõiked (lühikesed villakiudude puntrad, mis tekivad ebaühtlasel masinpügamisel).
- Puhtuse tase (mustuse kategooriad). Villa mustuse all mõistetakse mehhaanilist mustust (sõnnik, taimsed ja mineraalsed osised) ning villarasu sisaldust villas.
- Villa pesemine. Peab arvestama vabriku seadmete nõuetega (nt vanad seadmed saavad töödelda külma või jaheda veega pestud villa, uued nõuavad kuuma vett ja pesuaineid). Oluline on vältida villa vanumist (viltumist) pesemise protsessis, sest seda on raske või võimatu edasi töödelda.
- Säilitamine. Villa kvaliteeti mõjutavad oluliselt säilitamise tingimused ja aeg. Vill tuleb hoiustada markeeritud kottides ja jahedas varjulises kohas, vältides koisid ja hallitust.
 22. oktoobril 2025 toimub lambavilla teemaline innovatsioonipäev
Kuhu edasi, lambavill?
Lambakasvatajad ei oska sageli hinnata oma loomade villa väärtust ega tea selle optimaalsemaid kasutusvõimalusi. Umbes 20% küsitlusele vastanutest ei osanud oma lammaste villakiu jämedusele hinnangut anda. Paljuski on villa alaväärindamise põhjuseks turuosaliste kesine teadlikkus villakiu omaduste ja kasutuse vahelistest seostest
Eesti villamajanduse olukorra parandamiseks on vajalikud süsteemsed arendustegevused, millest peamine on Eesti lambavilla klassifitseerimise süsteemi ja villastandardi loomine. Standardi laiem eesmärk oleks tagada villa maksimaalne väärindamine. Standard loob eelduse olukorrale, kus villamajanduse osapooled mõistavad ühte moodi villade liigitamise printsiipe.
Arvestades, et üle 50% lammaste populatsioonist on ristandid, annaks täiendav villauuring teadmised sellest, millise iseloomuga villa meie lambad tegelikult toodavad.
Magistritööst kirjutama ergutas konsulent Ell Sellis. Teksti kohendas Katti Muru. Materjali uuris Hanna Tamsalu, METK
Vaata ja kuula samal teemal:
- Lambakasvatuse videod: https://teabesalv.pikk.ee/loomakasvatus/lambakasvatus/lambakasvatuse-digiakadeemia/
- Villaku pakkimise video
- Veinika Västrik, Liina Kool – Villa sorteerimise ja töötlemise mõju lõnga ja kangaste omadustele Muhu saarel kasvanud maalammaste näitel
- Matsin, A., Beilmann, M., Blomli, M. E., Kaljus, A., Lehis, L., Espelien, I. S., Tuulik, D., & Wendelbo, E. (2023). “Estonian and Norwegian Sheep Wool as a Textile Material: Properties and Possibilities for Use Based on the Example of the Wool of Six Sheep Breeds“.
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles