Eesti Maaturismi Ühing tähistas tänavu oma 25. sünnipäeva ning korraldas selle puhul 30. septembril Toosikannu looduspargis konverentsi „Juured ja tiivad: kust me tuleme, kuhu liigume“. Päeva juhtis Gaute Kivistik, kes põimis arutelude vahele humoorikaid Rohke Debelaki uudiseid.
Päeva esimeses pooles esinesid peamiselt väliskülalised, lõuna ajal oli avatud minimess „Maitserännak läbi Eestimaa“, kus väiketootjad pakkusid degusteerimiseks ja kaasaostmiseks kohalikke tooteid ning pealelõunal olid „laval“ Eesti esinejad. Terve päeva jooksul jagati Eesti maaturismile ja maaturismiettevõtjale kasulikke soovitusi ja nõuandeid.
|
Raili Mengel ja Gaute Kivistik
|
|
Maitserännak |
Eesti Maaturismi Ühing - 25 aastat koosloomes
| Ühingu pikaajaline tegevjuht Raili Mengel rõhutas, et maaturismi arendamisel ei ole õige rääkida ainult koostööst, vaid pigem koosloomest (co-creation). Tegutsetakse koos partneritega nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt. |
|
 |
Tänaseks on ühingul ligi 300 liiget. Ettevõtjatele on koostatud üle 15 käsiraamatu, korraldatud rohkem kui 150 koolitust ja seminari. 2006. aastast on olulisel kohal toiduturism, samuti on loodud üle-eestiline sündmuste kalender. Igal sügisel viib ühing oma liikmeid välismaale õppereisile, mille kohad täituvad loetud minutitega.
Ühing on olnud partneriks mitmetes suurprojektides: Ranniku matkarada ja Metsa matkarada, Aiapärlid, „Light in the dark“, Sõjaajaloo pärand, Toidutee, Läänemere toidutee, Saunatee ja sauna aasta 2023. Täpsemalt saab projektidega tutvuda Eesti Maaturismi Ühingu kodulehel.
|
Riigi turismipoliitika ja maaturismi roll
Konverentsil arutleti ka selle üle, kuidas Eesti Maaturismi Ühing saab panustada turismipoliitika kujundamisse. Ede Teinbas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist ning Kai Kalmann-Jotautas ja Kerli Nõges Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumist rõhutasid, et just rohujuure tasandi kogemus aitab poliitikakujundajatel paremaid otsuseid teha.
|
|
 |
Maaturism Euroopa kontekstis
|
RuralTour peasekretär Klaus Ehrlich tutvustas üle-euroopalisi trende. Üle 600 000 ettevõttega võrgustik katab 15% Euroopa majutusest ja annab 1,1 miljonit töökohta.
Maaturism algas 1950ndatel agroturismina, 1980ndatel kasvas see maaelu arenguks (maaturism) ja 2000ndatel rahvusvahelistus tänu internetile. Covid-järgne aeg on maaturismi veelgi esile toonud.
|
|
 |
Peamised trendid Euroopas on:
- kestlikkus,
- teadlik ja aeglane reisimine,
- isiklikud kogemused ja osalus,
- põgenemine megatrendide eest ning maapiirkondade kultuuri ja pärandi väärtustamine.
 Ehrlichi sõnum oli selge: maaturism on tulevikuturism. KUI meie oleme tulevik, siis MEIE peame õppima! Sellesse panustab ka RuralTour:
- Online vebinarid ja koolitused, nt
|
Solveiga Kalva, Läti ajakirjanik ja blogija, rääkis lätlaste vaatenurgast Eestile.
Kuigi tuntumad sihtkohad on Tallinn, Tartu, Saaremaa ja Pärnu, jääb suur osa Eestist neile tundmatuks. Tema sõnul on meil palju, mida rohkem esile tõsta – alates pankrannikust ja väikesaartest kuni traditsioonilise köögini.
KAS TEADSID? Aitäh – ´aita´ (lammas läti keeles)
|
|
 |
| |
|
|
|
Hubert Gonera, Poola toiduturismi ekspert, avas aeglase reisimise (Slow Travel) olemust. See tähendab teadlikku kohalolekut ja kohalike lugude väärtustamist.
Huberti sõnul on Eesti oma metsade, mahemaa, loodushoiu ja vähese rahvastikutiheduse tõttu ideaalne aeglase turismi maa. Meil tuleb neid võimalusi rohkem esile tuua ja rõhutada.
|
|
 |
PÕNEV TEADA: Miks tänapäeva maailm vajab aeglast turismi rohkem kui kunagi varem? Sest meie aju töötleb päevas 74 GB andmeid, samas kui 500 aastat tagasi saavutas sellise mahu haritud inimene terve oma eluaja jooksul. Meie aju töötlemiskiirus on 10 bitti sekundis. Andmehulk, mis meie ümbrusest igal sekundil meie meelte kadu meieni jõuab, on miljard bitti! Keskmiselt me fokusseerime oma tähelepanu vaid 8 sekundit. Me vajame aja maha võtmist!
|
Sari Kaasinen tutvustas Soome Saimaa piirkonna lugu, mis pälvis 2024. aastal Euroopa gastronoomia regiooni tiitli. Edu alus oli koostöö, kohalike eripärade väärtustamine ja ühine eesmärk.
www.tastesaimaa.fi
|
|
 |
| |
|
|
|
Niclas Fjellström, Culinary Heritage koordinaator, rõhutas toiduturismi kasvavat rolli. Tema sõnul ootavad külastajad autentseid maitseid ja lugusid, mida saab kinnitada usaldusväärsete märgiste kaudu. Mitte ainult toit, vaid kogu lugu on see, mis muudab meid turistide jaoks atraktiivseks
HEA TEADA: Kõik reisijad söövad ja joovad!
|
|
 |
Eesti esinejad: lood, turundus ja tulevik
Eesti esinejate ettekannetes kõlas korduvalt, et maaturismi edu aluseks on lood ja inimlik kontakt.
Gregor Alaküla Visit Estoniast tõi välja, et ajakirjanikke huvitab ehedus, inimeste lood ja tegevused, mida nad saavad ise kogeda. Kolme sõnaga, mis on oluline: inimesed, lood ja elamused.
Artikleid Eesti kohta:
Helen Vihtol Lahepere Villast rõhutas, et kõige mõjusam turunduskanal on suust suhu reklaam ehk SuSu (WOM – Word of mouth) reklaam. See eeldab läbimõeldud teenust ja digitaalse nähtavuse tagamist.
Helen Kari, loodusgiid ja ettevõtja, rääkis lugude väest ja sellest, kuidas iga ettevõtja saab oma loo teadlikult kujundada.
Tarmo Pilving Eesti Maaülikoolist avas agroturismi arenguvõimalusi. Tema sõnul on populaarsed avatud talud ja laadad, kuid tulevikus võiks rohkem pakkuda emotsioone ja kogukonnapõhiseid lahendusi.
Päeva lõpetuseks said osalejad kirja panna oma märksõnad ja mõtted, mis seostub sõnaga maaturism: loodus, ehedus, kohalik toit, mitmekesisus, sõprus, autentsus, kummikud ja kukelaul.
 Aitäh, Eesti Maaturismi Ühing, et oled olemas ja seda „vankrit“ vead ning panustad maapiirkondade arengusse!
Gregor Alaküla |
|
Helen Vihtol |
| |
|
|
Helen Kari |
|
Tarmo Pilving |
| |
|
|
| |
|
|
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles