Toome välja põllukultuuride esialgsed saagihinnangud ning teeme kokkuvõtte Maaelu Teadmuskeskuse Saku labori selle hooaja analüüsitulemustest. Laborianalüüsid näitavad, et teraviljade idanevus on olnud hea ja rapsi õlisisaldus kõrge. Kasvanud on tootjate huvi nii mullaproovide kui ka orgaaniliste väetiste analüüside vastu, mis kinnitab, et põllumehed jälgivad oma põllumaa ja saagi kvaliteeti üha teadlikumalt.
Mida näitasid sügisel tellitud teraviljaseemnete analüüsid? Teraviljade ja rapsi kvaliteet 2025. aastal
Taliodra seemnevilja idanevused olid väga vahelduvad. Selle aasta eripäraks on, et mõnede sortide puhkeperiood ei tahtnud analüüsimise ajaks veel lõppeda. Keskmiselt aga olid idanevused väga head – kõrgeim oli isegi 100%. Pikemat puhkeperioodi vajavatel sortidel võis tavameetodil olla idanevus vaid 50%.
Talinisu seemnevili idanes väga hästi, enamus üle 90%. Mitmetel sortidel oli 1000 seemne kaal märgatavalt väiksem võrreldes varasemate aastatega. Näiteks oli ühel sordil eelmisel aastal 57 g, kuid sel aastal vaid 42 g. Mitmel teisel sordil langes kaal 45 grammilt 35 grammini.
Üllatuslikult ei mõjutanud väike 1000 seemne kaal aga idanevust. Võimalusel soovitame kindlasti seemnevilja säilitada üle talve ja külvata alles järgmisel aastal. See tagab parema idanevuse ja põldkatsetes on märgitud isegi taliviljade paremat talvitumist.
Kuna suvi oli väga niiske ja heitliku ilmaga, telliti tänavu tavapärasest rohkem analüüse nii eksporti suunatud teraviljale kui ka söödateraviljale. Analüüside tulemused erinesid mitmes mõttes viimaste aastate omadest.
Rohkem tellimusi oli kasvama läinud terade osakaalu määramiseks ja selle analüüsi tulemused olid üle mitme aasta jälle kõrged.
Tänavune rapsisaak on olnud kvaliteetne ning ka õlisisaldus on pigem kõrge – sageli ulatub see 47 protsendini. Samuti ei ole probleeme rapsi teiste kvaliteedinäitajatega.
Analüüsid ja haigustekitajad – tähelepanu fusarioosile
Teraviljade õitsemise ajal olid niisked ja vihmased ilmad ning see on soodne keskkond fusarioosi tekkimiseks. See olukord kajastub ka tellitud analüüside arvus.
Lisaks fusarioossetele teradele (osa teravilja lisandite määramise analüüsist) on see aasta rohkem tellitud Fusarium spp arvukuse analüüse. Kui eelnevatel aastatel oli analüüside tellimuste arv väike, siis tänavu on neid tehtud juba 24 proovile. Analüüsides on tuvastatud ka Fusarium-perekonna seente esinemine.
Suurem osa sadamatesse kogutud vilja on siiski fusarioosi näitaja poolest mahtunud lubatud piiridesse ning suuri koguseid pole vaja olnud tagasi saata. Toidunisu hulgas tohib olla kuni 0,1% fusarioosseid teri. Sellest suurema näitaja leidis Saku labor igast kümnendast tellitud fusarioosi analüüsist.
Saagi kokkuostjad olid ettevaatlikud ka rukki tungaltera suhtes ja tellitud analüüside vastused näitasid, et ka siin oli probleeme rohkem, kui paaril viimasel aastal.
Tootjate teadlikkus ja uued suunad laboritöös
Head meelt teeb, et mullaproovid jõuavad sel aastal laborisse varem. See aitab vähendada sügisestest proovisaadetistest tekkivaid ummikuid ning näitab, et tootjad väärtustavad üha enam oma maaressurssi.
Ristõieliste nuutri analüüside tellimisi on aga vaatamata vihmasele suvele vähem, kui möödunud aastal. Samas on nuuter hoogsalt laienemas ning on jõudnud juba Läänemaa ja Lääne-Virumaa põldudele. METKi Saku laboris saab nuutri haigustekitajaid määrata nii mullas, kui rapsi taime kudedest alates 2023. aastast.
Sellel hooajal alustasime Saku laboris mükotoksiinide määramist söötades ning võihappe määramist rohusilo analüüsides. Mõlemad teenused on alles päris uued ja ootame huvi eelkõige loomakasvatajate poolt.
Mineraalväetiste kõrge hind on pannud loomakasvatajad suuremat tähelepanu pöörama orgaaniliste väetistele – nende analüüse tellitakse tänavu märgatavalt rohkem.
Milliseks kujunesid keskmised saagid põldudelt?
Väikeses Eestis olid ilmastikuolud piirkonniti väga erinevad. Keerulisema ilma tõttu kujunes mitmes paigas saak madalaks, mis tõi Eesti keskmise tulemuse allapoole. Normaalsemaid ilmastikuolusid esines seevastu vaid üksikutes piirkondades.
Tegime küsitluse erinevate piirkondade põllumeestega ja esialgne hinnang saakidele sai järgmine:
- talinisu keskmine saak 5,5 t/ha,
- suvinisu 3,5 t/ha,
- talioder 5,5 t/ha,
- suvioder 4 t/ha,
- kaer 3 t/ha (suurem osa kaera külvipinnast on mahe, seetõttu keskmine number madalam),
- taliraps 3,2 t/ha,
- suviraps 2 t/ha,
- põlduba 4 t/ha,
- hernest parem ei räägi, aasta oli sellele kultuurile ebasoodne.
Võrdlesime põllumeeste saagiandmeid METKi sordiaretuse katsetega Jõgeval. Vanemteadur ja odra aretaja Ülle Tamm märkis, et tänavu olid põllumeeste tulemused sordikatsete tulemustega üsna sarnased. Siiski andis talioder sel aastal Jõgeva katsetes väga head saaki – sortide kollektsioonikatse keskmiseks terasaagiks kujunes 8,6 t/ha.
Vanemteadur ja kaera aretaja Ilmar Tamme sõnul olid kaera sortide saagid Jõgeva mahekatses keskmiselt 3 t/ha, kuid tavatingimustes läbi viidud katses üle 4 t/ha.
Rohusilo viimane niide ja maisi koristus on veel pooleli
Agrotehnoloogia valdkonna teadur Are Selge ütles, et kuigi kultuurrohumaade saagikusega võib valdavalt rahule jääda, varieerub silo kvaliteet nii niidete kui ka piirkondade lõikes vägagi suurel määral. Sademete rohke ilmastik tegi keeruliseks õige niiteaja leidmise, mis omakorda põhjustas suures koguses madala kuivainesisaldusega (kuivaine % alla 28) ja sageli ka ülekasvanud taimikust tehtud rohusilo.
Selle aasta söödaanalüüsid jõuavad laborisse veidi hiljem kui sileerimisprotsess on toimunud ja on aeg selle hooaja silo söötmist alustada.
Maisi saagi osas oli palju ootusärevust sest veel septembri alguses olid maisid liiga toored ja vesised ning valitses oht, et sellel aastal ei jõuagi maisi küpsemist ära oodata. Soojad ja kuivad ilmad andsid küpsemisprotsessile hoogu ning maisi kvaliteet kujunes siiski kardetust paremaks.
Tipuaastate tulemustest jääb küll puudu, aga nii mõneski piirkonnas võib maisi kvaliteediga rahule jääda.
Esimestelt põldudelt koristatud maisi haljasmassi saagid jäävad 30–40 t/ha lähedale; kuivemate ilmadega koristatud haljasmassi kuivaine on 26–27%, tärklis 29%, suhkur 8,5% ning proteiin 8,5%. Öökülmad sundisid maisi koristamisega alustama, aga tihedama taimikuga põldudel ei ole põllu keskel taimed veel rohelist värvi kaotanud.
Põhjalikum ülevaade maisisilo kvaliteedist saabub mõne aja pärast, kuna hetkel põldudel töö alles käib.
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles