EPA messi tänavuse messistuudio „Kabiinijutud“ avasaates arutlesid METKi innovatsiooniteenistuse juht Andres Huul ja EL mullamissiooni koordinaator Kerttu Tammik koos saatejuhtide Kristjan Andersoni ja Elmar Reinholdiga, mida tähendab põllumajanduses tegelik innovatsioon ja kuidas see jõuab päriselt tootjani nii, et tulemuseks oleks väiksem kulu, stabiilsem tulu ja hoitud muld.
Innovatsioon kui riskijuhtimine, mitte lihtsalt uued vidinad
Põllumajandus on pidev riskide tasakaalustamine – ilm, turuhinnad, poliitika ja tööjõud mõjutavad tootja otsuseid iga päev. Innovatsioon ei ole pelgalt uued seadmed või programmid, vaid viis nende riskide juhtimiseks.
"Iga põllule minek on kulu. Küsimus on, kuidas saavutada sama tulemus vähema sisendiga," võttis Andres Huul teema kokku. "Kui väetise, energia ja tööjõu hinnad tõusevad, peab efektiivsus tulema nutikamatest töövõtetest, täppisjuhtimisest ja andmepõhistest otsustest."
Kerttu Tammik lisas, et tõeline innovatsioon algab peast – otsusest asju teha teisiti. Sageli piisab väikestest, järjepidevatest muudatustest, mis aja jooksul kasvatavad suuri tulemusi.
AI läheb põllule: andmed tööle ja vead vähemaks
Üheks kiiremini arenevaks valdkonnaks on tehisaru ehk AI rakendused põllumajanduses. Kui seni seostati neid peamiselt turunduse ja kontoritöödega, siis nüüd liiguvad nutikad süsteemid põllule.
METK plaanib algatada praktilisi koolitusi ja koostööprojekte, mis aitavad koondada ja tõlgendada andmeid, luua AI-assistente rutiinsete analüüside ja aruandluse jaoks ning vähendada ajakulu planeerimisel ja dokumenteerimisel.
"AI ei ole eesmärk omaette, vaid vahend, mis aitab teha sama tööd vähemate sammude ja vigadeta," rõhutas Huul.
Arutelu käigus tõi Tammik esile, et Eesti suurim innovatsioonivõimalus peitub meie enda jalgade all – mullas.
Muld – Eesti suurim kasutamata võimalus
Muld on põllumajandustootja tehas, kus füüsika, keemia ja bioloogia koos määravad saagipotentsiaali, kulud ja riskid. Seepärast oleks otstarbekas lisaks keemilisele analüüsile hinnata ka mulla struktuuri ja elurikkust, kasutada sensoreid ja seiresüsteeme ning rakendada mulla muutuste hindamiseks ka tehisaru mudeleid.
"Andmed on olemas – innovatsioon algab hetkel, kui sa need tööle paned," sõnas Tammik.
Eesti väiksus ja mullastiku mitmekesisus loovad ideaalse pinnase eluslaborite ehk living lab’ide loomiseks, kus teadlased, tootjad, poliitikakujundajad, sisendimüüjad ja omavalitsused tegutsevad ühises probleemiruumis.
Selline koostöö võimaldab testida lahendusi kiiresti ja rakendada neid hiljem laiemalt. Siiski on teel ka takistusi – tööjõupuudus ja oskuste nappus, usalduskriis uute tehnoloogiate tasuvuse osas ning koostööbarjäärid avaliku sektori ja ettevõtjate vahel. Kõige olulisem on tekitada kohti ja võimalusi, kus eri osapooled saavad koos arutada, õppida ja lahendusi kohapeal katsetada.
Maaelu Teadmuskeskuse roll võikski siin olla tõlk, ühendaja ja käivitaja
METKi innovatsiooniteenistus aitab luua koostööprogramme ja võrgustikke, kus teadlased ja ettevõtjad saavad pilootprojekte katsetada ning tulemusi turule tuua. Samal ajal arendab METK teadmussiiret – konverentsid, infopäevad ja koolitused toovad uuendused tootjale arusaadavasse ja rakendatavasse vormi.
Innovatsioon jõuab põllule siis, kui tootja on kaasatud algusest peale. Lahendus sünnib koostöös, mitte ainult kellegi „peas“. Kui andmeid ja kogemusi jagatakse, võidavad kõik – ka naabriga teadmiste jagamine tugevdab sektorit tervikuna.
Eesti põllumajanduse suurim innovatsioon võib olla hoopis muld ise – koos oskusega seda analüüsid, mõista ja targalt majandada. Meil on selleks kõik eeldused: väiksus, kirju mullapilt, tugev kogukonnatunne ja kasvav andmekultuur. Kui siia lisada annus tehisaru ja julgust koos katsetada, on järgmise kümnendi suurim innovatsioon juba täna meie jalgade all algamas.
„Õpi oma mulda tundma,“ sõnas Kerttu Tammik lõpetuseks.
„Ole uudishimulik ja otsi targemaid kui sina,“ lisas Andres Huul. "Kui oled ruumis kõige targem, vaheta tuba. Kui tunned end kõige algajamana, jää ruumi – just seal toimub õppimine."
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles