Põllumeeste Ühistu KEVILI pöördus 9. oktoobril 2025 regionaal- ja põllumajandusministri poole ettepanekuga rakendada sihitud meetmeid, et leevendada tänavuse keerulise taimekasvatushooaja kahju ning aidata säilitada Eesti toidutootjate toimetulek.
Kolmandat aastat järjestikku valitsevate ebasoodsate ilmastikutingimuste taustal on 2025. aasta kujunenud väljakutsuvaks taimekasvatushooajaks, mis seab ohtu ettevõtete majandusliku elujõulisuse. Püsiv liigniiskus, korduvad öökülmad ja rahehood on viinud selleni, et suure saagi ootus on kulmineerunud hoopis vilja saagikuse ja kvaliteedi langusega. Kuigi tingimused üle Eesti olid väga erinevad, on tulemused suures osas murettekitavad. Kogu taimekasvatussektori puhul on kahjusid hinnatud üle 113 miljoni euro.
Pöördumisega saab tutvuda SIIN
„Talinisu saagikus jäi mitmel pool tasemele 4 tonni hektarilt, hernepõldudest kuni kolmandik jäi koristamata ning hinnanguliselt üle veerandi teraviljast ei vasta enam isegi söödavilja kvaliteedile,“ ütles KEVILI juhatuse liige Hannes Prits.
„Põllumehed on olukorras, kus keerulised ilmastikutingimused ja madalad viljahinnad on viinud selleni, et tulud ei kata enam tootmiskulusid. Kolmas järjestikune kahjumlik aasta sunnib tootjaid mõtlema oma tegevuse lõpetamise peale. Vajame tuge ja selgeid samme, et leevendada tekkinud olukorra mõju Eesti taimekasvatussektorile,“ lisas Prits.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esinaise Kerli Atsi sõnul on tegemist mitte ainult taimekasvatussektori, vaid kogu Eesti toidutootmise ja regionaalse arengu küsimusega. „Taimekasvatajate raskused ei piirne üksnes nendega – need kanduvad edasi tarneahelate toimimisse ja eksporti. Kui tootmine katkeb, tõuseb sõltuvus importtoidust ja väheneb Eesti toidutootmise konkurentsivõime,“ rõhutas Ats.
EPKK toetab KEVILI tehtud ettepanekuid:
- Eraldada vähemalt 15 miljoni euro suurune kriisitoetus, kombineerides Euroopa Liidu kriisireservi vahendid ja riigi kaasfinantseeringut, et hüvitada osa hinnanguliselt üle 113 miljoni euro suurusest taimekasvatussektori kahjust.
- Võimaldada ajutisi erandeid külvikorda ja talvist taimkatet puudutavates tingimuslikkuse nõuetes, et vältida põhjendamatuid sanktsioone ja toetuste vähendamist olukorras, kus liigniiskus on põllutööd muutnud võimatuks.
- Pikendada toetuste abil ellu viidavate investeeringute tegemise tähtaega vähemalt kolmele aastale, et pakkuda vajalikku paindlikkust investeeringute ajatamiseks ja tegevuste ellu viimiseks.
- Valmidus vajaduspõhiselt suurendada Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) kapitalirendi eelarvet, kuna meetme 20 miljoni euro suurusest eelarvest on juba pool kasutatud, aga tegelik vajadus selgub hilissügisel.
- Algatada Euroopa Liidu tasandil arutelu teravilja sekkumiskokkuostu süsteemi ajakohastamiseks, et turuhäirete ajal aktiveeruks hinnakaitsemehhanism automaatselt.
- Langetada toidukaupade käibemaksu määra, et tugevdada Eesti toidutootjate konkurentsivõimet ja pakkuda tarbijale soodsamat toidukorvi.
„Tänavune sügis on jätnud paljud põllumehed sõna otseses mõttes porisse kinni. Pidevad sajud raskendavad põldudele pääsemist, mis omakorda pärsib põldude koristamist ja taliviljade külvi. Eesti põllumehed vajavad kiiret tegutsemist ja sihipäraseid otsuseid, et sektor ei kaotaks tootmisvõimekust ning säiliks maaettevõtted, et hoida oma toidujulgeolekut ja elu maal,“ lisas Ats.
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles