Uued õigusnormid aitavad lahendada tekstiili- ja toidujäätmete probleemi, edendada ringmajandust ja innovatsiooni ning liikuda kestlikumate tööstus- ja tarbijalahenduste suunas.
Läbivaadatud direktiiviga kehtestatakse tekstiilijäätmete kestlikuks käitlemiseks kaks peamist meetmekogumit, mille abil vähendada ELi tekstiili- ja rõivasektori keskkonnamõju. Kõik liikmesriigid peavad looma tekstiilitoodete ja jalatsite jaoks laiendatud tootjavastutuse süsteemi, mille alusel kogutakse ja kasutatakse jäätmekäitlustasusid tekstiilitoodete kogumise, korduskasutamise, ringlussevõtu ja kõrvaldamise rahastamiseks. Lisaks käsitatakse kõiki liigiti kogutud tekstiilitooteid nüüd jäätmetena. Sellega tagatakse jäätmete ja kasutatud tekstiili ühetaoline tõlgendamine kõigis liikmesriikides ning liikmesriigid peavad tagama, et liigiti kogutud tekstiilitooted enne nende võimalikku edasisaatmist sorteeritakse.
Üks direktiivi peaeesmärkidest on ka toidu raiskamise piiramine. Liikmesriigid peavad 2030. aastaks vähendama toidujäätmeid 10% võrra töötlemises ja tootmises ning 30% võrra elaniku kohta jaemüügis ja tarbimises, mis hõlmab ka restorane, toitlustusteenuseid ja kodumajapidamisi. Nende eesmärkide saavutamiseks peavad liikmesriigid hindama ja kohandama oma jäätmetekke vältimise programme. Edusammude jälgimiseks viib Euroopa Komisjon 2027. aastaks läbi põhjaliku hindamise.
Tekstiilitootmisel ja -tarbimisel on märkimisväärne keskkonnamõju ning 2019. aastal tekkis ligikaudu 12,6 miljonit tonni tekstiilijäätmeid, millest vaid viiendik koguti eraldi korduskasutamiseks või ringlussevõtuks. Samuti näitavad aastatel 2020‒2023 esitatud andmed märkimisväärset toidujäätmete hulka ning see trend ei ole langema hakanud. Läbivaadatud direktiiv aitab neid pakilisi küsimusi lahendada.
Lisateave:
Jäätmete raamdirektiiv |
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles