2025. aasta septembris osales grupp Eesti lihaveisekasvatajaid, nõustajaid ja teadlasi Austrias õppereisil, mille korraldas Maaelu Teadmuskeskus (METK). Reisiseltskonda kuulus 16 osalejat, sealhulgas esindajad Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrollist, Maaülikoolist, Põllumajandus- ja Toiduametist ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumist.
Reisi eesmärk oli mõista kogu veisekasvatussektori väärtusahelat Austrias: alates haridusest ja teadusuuringutest kuni farmide ja lihatööstusteni. Programm oli tihe, sisukas ja silmiavav.
Kohtumine teadusega – BOKU ülikool
Reisi avas Viinis asuva BOKU ülikooli (University of Natural Resources and Life Sciences) Loomateaduste Instituudi külastus. Instituudi esindajad – sealhulgas prof. Werner Zollitsch ja dr Christine Leeb – tutvustasid Austria veisekasvatuse hetkeseisu, teadus- ja arendustegevusi ning sektori kitsaskohti.
Fookuses olid:
- loomade heaolu praktilised lahendused (nt lamamispinnad, laudatingimused),
- geneetika ja genoomika rakendamine,
- tootmise ja söötmise efektiivsus ning
- kasvav surve vähendada põllumajanduse keskkonnajalajälge.
Ülikoolis rõhutati, et Austria keskmisel veisefarmil on 30–50 looma ning hakkama saamine sõltub sageli mitmekesistest sissetulekutest, näiteks tegeletakse turismiga või tehakse muud tööd kõrvalt. Huvitava detailina pakub BOKU hetkel rahvusvahelist magistriprogrammi stipendiumi (1400 €/kuus) loomateaduste valdkonnas, mis võib olla võimalus ka Eesti noortele.
Stutenhof – suurus mahesõbralikus võtmes
Esimene farmikülastus viis meid Stutenhofi mahetalusse, mis on peamiselt teraviljakasvatusega tegelev pereettevõte. 43 aastat järjepidevalt mahedana toiminud ettevõte majandab lausa 1200 ha maad kahe riigi – Austria ja Tšehhi – vahel. Lisaks teraviljale haldavad nad 800 ha mahemetsa Tšehhi poolel kohaliku omavalitsuse hankel.
Farm on teinud ulatuslikke investeeringuid – 1,5 miljonit eurot kaasaegseks tehnikahalliks, kuivatus- ja jahutussüsteemidega kartulihoidlaks ning viljahoidlaks. Kõik tehakse nutikalt ja efektiivselt, eesmärgiga vähendada sõltuvust välistest teenustest.
BOA Farm – kui lihtsus on luksus
Tõeline inspiratsioon oli BOA Farm, mida juhib Daniela Wintereder, visionäärne ja tegus naine, kes haldab koos oma poegadega 600 loomaga mahefarmi, kellest enamik on aberdiin- anguse tõugu lihaveised. Talus on ka oma tapamaja, töötajaid vaid kaks – traktorist ja lihunik. Fookus on kvaliteedil, lihtsusel ja funktsionaalsusel.
Daniela sõnul on suurimad väljakutsed ilmastik, regulatsioonid ja tööjõupuudus. Samas näeb ta, et „lihtsuses peitub kasum“ – mida vähem sisendkulusid ja keerukust, seda suurem kontroll ja efektiivsus. Ka tema tapamajas on loomi võimalik tappa otse karjamaal, stressivabalt, seadustega kooskõlas – kõik toimub maksimaalselt tunni jooksul.
Lukas Hochwallner ja ARGE Nahtürlich Bio
Lukas Hochwallner on noor ja energiline mahekasvataja, kes juhib turundusühistut Nahtürlich Bio. Tema juhtimisel tegutseb ligi 20 farmerit, kellel on kokku 700 ha maad ning kes jagavad tehnikat ja töökorraldust. Selline ühistuline lähenemine võimaldab vähendada kulusid ja paremini kohanduda piirkondlike tööde ajastusega.
Tema kodufarmis paistis silma nutikas “BauernBox” – iseteeninduslik müügipunkt küla keskel, kuhu farmerid toovad tooteid ning ostjad jätavad raha kassasse. Usaldus ja läbipaistvus on võtmesõnad, millele kogu nende võrgustik toetub.
Viimane peatus: Sonnberg Biofleisch
Reisi üks tipphetki oli külastus Sonnberg Biofleischi, Austria suurimasse 100% mahelihatööstusesse. Ettevõte töötleb nii sea-, veise- kui lambaliha, müües seda suurklientidele (nt SPAR), mahetoidupoodidesse ja ka oma auhinnatud gurmeepoest.
Osalejad said ülevaate kogu tootmisprotsessist – alates loomade vastuvõtust kuni lõpptoodeteni. Rõhk oli loomade heaolul, kvaliteedil, hügieeninõuete täitmisel ning ausal suhtlusel nii tarnijate kui klientidega. Lisaks töötab ettevõte kohapeal välja oma töötajaid läbi praktikapõhise süsteemi ning paindliku töökorralduse (nt neljapäevane töönädal).
Kogemus, mis jääb
Reisi kokkuvõtteks võib öelda, et osalejad said täieliku pildi Austria veisekasvatussektori toimimisest – alates teadusest ja haridusest kuni väikefarmide, ühistute ja suurtootmiseni. Kõlama jäi eriti mõte, et “vähem on vahel rohkem” – lihtsad, hästi toimivad süsteemid, loomade hea kohtlemine ja tõeline pühendumus pakuvad tihti rohkem kui tehnoloogilised innovatsioonid.
Austria kogemus kinnitas ka, et paljud väljakutsed on sarnased Eestiga – regulatsioonide surve, tööjõupuudus ja noorte huvi langus põllumajanduse vastu. Samas nähti rohkelt võimalusi koostööks ja teadmiste vahetuseks.
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles