Selleks, et uus „Väetamise ABC“ teatmik saaks ilmuda, on vaja läbi viia põhjalik katsetöö. Eesti põllumajanduse aastanäitusel said põllumehed oma silmaga näha, kuidas erinevad lämmastikunormid mõjutavad saaki. Võrreldavad terakogused andsid sellest katsest kõneka ülevaate. Maaelu Teadmuskeskuse stendil tutvustas näidiseid taimekasvatuse konsultant Mart Toomsalu.
"Väetamise ABC" uuendamise eesmärk on ajakohastada Eestis kasvatatavate põllukultuuride N-, P- ja K-toiteelementide normatiive ning bilansi arvutuskoefitsiente, et tagada teaduspõhised ja kohalikele tingimustele vastavad väetamissoovitused.
Katsete disainimisel on väetusfoonid planeeritud viisil, mis võimaldab tuvastada nii majanduslikult optimaalse kui ka maksimaalse saagitaseme, määrata saagikõvera murdepunkti ning hinnata toiteelementide leostumist ja nende liikumist veekeskkonda.
Kuidas erinevad lämmastikunormid mõjutavad põllukultuuride kasvu ja saagikust?
Katsetes kasutati kolme lämmastikufooniga varianti: 0 kg/ha, 100 kg/ha ja 200 kg/ha. Kõigil katsepõldudel oli eelviljaks keerispea ning fosfori ja kaaliumi väetamine oli tehtud vastavalt mullaproovidele ja mulla lõimisele. Seega olid fosfori- ja kaaliumitasemed kõigil katsetel optimaalsed ning eelvili ühesugune – nii tuli esile just lämmastiku mõju.
Erinevused tulid välja väga selgelt!
Messil esitlemiseks toodi välja andmed kolme levinuma kultuuri – rukis, taliraps ja talinisu – kohta.
Rukis on tagasihoidlikumate nõudmistega kultuur, kuid reageerib siiski hästi mõõdukale lämmastikule. Nullväetise variandis oli saagikus 7,9 tonni hektarilt – juba iseenesest väga hea tulemus. Lämmastiku lisamine 100 kg/ha tõstis saaki 11,6 tonnini, mis oli selgelt näha nii väliselt kui ka saaginumbrite põhjal. Kui aga lämmastikunormi suurendati 200 kg/ha-ni, kasvas saak vaid ühe tonni võrra (12,6 t/ha). See tähendab, et lisaväetise kasutamine ei tasu end enam majanduslikult ära. Just selliste katsete eesmärk ongi leida optimaalne väetisetase – et põllumees ei kulutaks asjatult raha ega koormaks keskkonda.
Talirapsi katses oli lämmastikufoon 0 kg/ha juures saagikus 3,6 tonni hektarilt. Paljud on küsinud, kuidas see võimalik on. Selgitus peitub heas eelviljas ja tasakaalustatud fosfori ning kaaliumi väetamises. Lämmastiku tõstmine 100 kg/ha andis 1,3-tonnise saagilisa (4,9 t/ha). Kui kogust suurendati 200 kg/ha-ni, kasvas saak veel 1,1 tonni võrra (kokku 6 t/ha). See näitab, et raps reageerib lämmastikule teisiti kui rukis – tema potentsiaal suuremaid koguseid ära kasutada on veidi kõrgem.
Projekt „Väetamise ABC“
Projekti katsetes uuritakse tegelikult palju rohkem kultuure, kui messil näidati. Tegemist on viieaastase uurimisprojektiga, mis algas 2023. aastal ja lõpeb 2027. aastal.
Katse käigus testitakse erinevaid väetisefoone kokku 22 põllukultuuril. Pikaajalised katsed viiakse läbi METK katsekeskustes Võrus, Jõgeval, Viljandis ja Kuusikul.
Katse eesmärk on kaasajastada väetamissoovitusi ja analüüsida kultuuride saagikust ning mulla seisundi muutumist erinevate väetamisnormide kasutamisel. Lisaks sellele analüüsitakse katsepõldudel süsinikubilanssi ja väetamise mõju sellele. Nende katseandmete põhjal koostatakse uus „Väetamise ABC“ teatmik ning need andmed võetakse aluseks e-Prias väetusbilansi ja väetamissoovituste arvutamisel.
Projekti viivad läbi Maaelu Teadmuskeskus, Eesti Maaülikool ja Tartu Ülikool koostöös ning seda rahastab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles