Euroopa Parlament kiitis 23. oktoobril heaks mullaseire ja vastupidavuse direktiivi, mis seab eesmärgiks hoida ja taastada Euroopa muldi, et need suudaksid pakkuda elutähtsaid ökosüsteemiteenuseid ka tulevastele põlvkondadele.
Direktiivi eesmärk on luua mullaseireraamistik, et vähendada mulla saastatust tasemeni, mida ei peeta enam inimeste tervisele ja keskkonnale kahjulikuks, parandada järjepidevalt mulla seisundit, hoida mulda heas seisundis ning hoida ära mulla degradeerumist, et saavutada aastaks 2050 mulla hea seisund.
„Terve muld on meile eluliselt tähtis ning tagab puhta vee, toidujulgeoleku ja seeläbi ka meie tervise. Uue direktiiviga saame jälgida ja parandada muldade seisundit kogu Euroopas, seda nii saastatud alade tuvastamise ja parendamise osas kui elutähtsate ökosüsteemiteenuste jätkusuutlikkuseks. Eesti keskendub sellele, et see toob kasu kõigile – nii põllumeestele, metsamajandajatele kui tavainimestele, kes soovivad elada puhtamas ja rohelisemas keskkonnas,“ ütles Kliimaministeeriumi elurikkuse ja keskkonnakaitse asekantsler Antti Tooming.
Euroopas on muldi peetud elutähtsaks ressursiks pikaajaliselt, aga sõltumata pingutustest on nende seisund järjest halvenenud. Heas seisundis mulla hüvede säilitamiseks luuakse ühtne seiresüsteem, mis jälgib mulla seisundit kogu Euroopas, et ennetada muldade edasist degradeerumist ning taastada muldi. Toidujulgeoleku osas on rõhk mulla viljakuse säilitamisel, et tagada kvaliteetne ja toitaineterikas toit.
Direktiivi fookuses on ka vee filtreerimine ja kliimakindlus – heas seisundis muld aitab vähendada üleujutuste ja põudade mõju, veel enam elurikkuse kaitse, kuna mullas elavad miljardid organismid, mis hoiavad ökosüsteeme toimimas. Saastunud muldade osas tuleb teha kindlaks, kus võivad olla inimtervisele olulise mõjuga piirkonnad ja neist tulenevad riskid ning teave ka avalikustada.
„95% meie toidust sõltub mullast, aga praegu ei ole heas seisundis üle 60% Euroopa Liidu muldadest. Heas seisundis muld aitab siduda süsinikku ja pidurdada kliimamuutusi. Mullas sisaldub ka viimaste uuringute alusel üle 50% elurikkusest, mis hoiab kogu elu maa peal, sh taimkatte vastupidavust. Mulla taastamine ja hea seisundi säilitamine on majanduslikult kasulik – see tõstab maa väärtust, parandab meie muldade seisundit ja seeläbi toidutootmise potentsiaali,“ ütles Tooming.
Eestis toimub põllumuldade seire alates 1980ndatest ning tänaseks 30 püsivaatlusalal. Seiresse on kaasatud kõik enamlevinud põllumuldade liigid erinevate veerežiimidega. Nüüd on aeg see uuendada ja kaasajastada.
Mullaseire direktiivi rakendamise järel on Eestis võimalik mullaga seotud majandamispraktikate, toitainete sisalduse, teaduspõhiste lahenduste ja rahastuse osas saada nõu, soovitusi ja teavet senisest ulatuslikumalt. See kehtib kõigi mulla majandamisviiside jaoks – olgu see metsandus, põllumajandus, pärandniidud, märgalad või linnade rohealad. Lisaks eeltoodule on eesmärk luua ka maahõivehierarhia, mis väärtustaks maakasutust prioriteetidest lähtuvalt ja looks sellele ka ühtse aluse.
Direktiivi üle võtmiseks on aega 2028. aasta lõpuni.
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles