Toit jääb Eestis endiselt kalliks, kuid suurem hinnatõus on tõenäoliselt läbi, eeldusel et ei saabu uusi kriise, mis kergitaksid energia- või toorainehindu. Sellise hinnangu andsid Eesti suuremate toidutööstuste esindajad tänasel sektoriülesel pressikonverentsil.
Hinnasurvet toidutootjatele avaldavad eelkõige tööjõukulud, mis on aastaid olnud töötleva tööstuse keskmisest madalamad. Lisaks hoiab Eesti toiduainete hindu kõrgel regiooni kõrgeim energiakulu ning järjest suurenev riiklik sekkumine ettevõtlusse, eeskätt maksupoliitika ja ulatusliku EL-i õigusaktide rakendamise kaudu.
Kampaaniatoodete osakaal ja impordi kasv teevad muret
„Tarbijate hinnatundlikkus on endiselt kõrge. Üle poole toidukorvist moodustavad soodustooted või kampaaniahinnaga kaubad, samal ajal on kasvanud nii impordi kui ka poekettide omamärgitoodete osakaal riiulitel, mida ka ettevõtted on välja toonud,“ ütles Toiduliidu juht Sirje Potisepp. Tema sõnul seab see ohtu kohaliku toidutootmise kestlikkuse ja Eesti valmisoleku kriisiolukorras elanikkonda toiduga varustada. „Seega sõltub rohkem kui kunagi varem iga inimese ostueelistustest see, kas meil on kriisiolukorras piisaval määral toiduaineid, et oma inimesi nälga mitte jätta,“ rõhutas Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp.
Kodumaisest lihast ei piisa kriisi korral
Lihaga varustatuse tase on tänaseks langenud 71%-ni. Eriti kriitiline seis on linnulihaga, mille isevarustatuse tase on vaid 55% – piiride sulgemisel langeks see sisuliselt nulli. Kodumaise sealiha osas suudame rahuldada 72% nõudlusest, kuid kriisi korral langeks see poole võrra, 36%-ni.
Maag Foodi juhatuse esimees Silver Kaur märkis, et nutikad riigid on korraldanud kogu lihatootmise ahela alates haudejaamast kuni töötlemiseni oma riigi sees. „Tõukarja kasvatamine on väga kallis ja pika tasuvusajaga tegevus. Eestis puudub selleks riigi tugi. Samuti pole valitsus suutnud kümne aastaga peatada sigade Aafrika katku levikut. Loomahaigused on kogu maailmas suur probleem, mis mõjutab liha hindu. Meil aga keskendutakse tagajärgedele, mitte ennetusele. Kui metssigade arvukust kontrolli alla ei saa, võib Eestis seakasvatus kaduda,“ hoiatas Kaur.
Riigi kulud tuleks külmutada
Valio Eesti juhatuse esimees Maido Solovjov usub, et tarbimine jääb Eestis pikemaks ajaks stagnatsiooni. Tema sõnul aitaks olukorda parandada riigi kulude külmutamine ning elektrihinna erisus tööstussektorile. „Kui toidu hind langeb, toetab see tootmismahtude kasvu ja turismi, millel on positiivne mõju paljudele valdkondadele,“ ütles Solovjov.
Toorpiima hind on tema sõnul praegu saavutanud tipu ja peaks uueks aastaks veidi langema ja stabiliseeruma. Tänavu kiire hinnatõusu teinud või ja juust on täna saadaval juba soodsama hinnaga.
Leiva ja saia hind püsib stabiilne
Eesti Pagari juhatuse liige Ragnar Kõiv prognoosib, et leiva ja saia hinnad jäävad 2026. aastal samale tasemele, kui uusi suuri muutusi ei teki. Kondiitritoodete osas on oodata väikest hinnakorrektuuri. „Surve kampaaniahindadele on toidusektori ülene,“ ütles Kõiv. „Mõned sisendhinnad me saame pikemaks ajaks ette fikseerida, kuid seda mitte kõigi tootmiseks vajalike toorainete puhul. Palgasurve on samuti suur, näiteks viimase kolme aasta lõikes on meie personalikulud kasvanud üle 50%.“
Aasta esimese üheksa kuu jooksul kasvas leiva ja saia turumaht koguseliselt 0,2%, kusjuures leiva tarbimine suurenes 4,7%, saia oma vähenes 3,2%. „Tarbija eelistab üha enam tervislikumat toitu ja see, et leivatoodete ostmine taas kasvab, on positiivne. Oleme aastaid töötanud ka soola- ja suhkrusisalduse vähendamise nimel, kuid sellel on piir. Kui maitse kaob, kaob ka ostuhuvi. Samuti ei ole hea asendada looduslikke maitseaineid kunstlikega,“ selgitas Kõiv.
Kodumaise tooraine nappus suurendab sõltuvust impordist
Salvesti juhatuse esimees Jaanus Aal tõi murekohana välja, et Eesti toorainevõimekus on madal ja eriti tänavu on mõjutanud seda kehv ilm. „Näiteks kodumaise kurgi saadavus on varasematel aastatel olnud 80%, tänavu peame aga umbes poole importima. Sama olukord on marjadega, mistõttu mooside hind tõuseb. Isegi kui suudame osta sama hinnaga väljastpoolt lisanduvad logistikakulud,“ tõdes Aal.
Ta lisas, et viimaste aastate palga-, energia- ja toorainekulude tõusu pole suudetud toodete lõpphindadesse täielikult üle kanda. „Kampaaniatoodete osakaal ulatub 55%-ni kogu müügist ja ainus viis seda kompenseerida on eksport. Samas vähendab kõrgete sisendkuludega tootmine meie konkurentsivõimet välisturgudel.“
Halb suvi jääb meelde nii joogi- kui jäätisetootjatele
Saku Õlletehase juhatuse liige Jaan Härms märkis, et joogitööstuses on üldine maht languses, välja arvatud energiajookide segment. „Halb suvi mõjutas tugevalt nii joogi- kui ka jäätisemüüki ning see jääb ettevõttele kauaks meelde,“ ütles Härms. Tema sõnul võib uuel aastal sisendhindade osas oodata stabiilsust, kuid alkoholituru mõjutab järjekordne aktsiisitõus.
Eesti Õlletootjate Liidu liikmete müük põhjapiiril on selle aasta esimese kümne kuuga võrreldes eelmise aasta sama perioodiga langenud 30%. Tegemist on otsese turistide poolt tehtavate kaasaostude drastilise vähenemisega. Plaanitud aktsiisitõusude mõjul väheneb aktsiisitulu, lisaks kaasnevad negatiivsed majanduslikud mõjud ning tõuseb varimajanduse osatähtsus. Eesti alkoholi aktsiisimäärad kuuluvad jätkuvalt Euroopa Liidus kõrgemate hulka. Eesti õlle aktsiis on Euroopas neljandal kohal (Soome, Iirimaa ja Rootsi järel). Kange alkoholi aktsiis on Euroopas seitsmendal kohal. Enamus Euroopa riike aktsiisimaksu iga-aastaselt ei tõsta või muuda, paljud on hoidnud aktsiisid stabiilsena juba vähemalt dekaadi. Soome ja Tšehhi on õlleaktsiisi viimasel ajal langetanud. |
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles