Eesti Maaülikooli taimetervise spetsialistid tutvustasid 5. novembril PRIA 25+ konverentsil täppistaimekaitset ehk seda, kuidas taimekahjustajate seire võimaldab valida kahjurite ja haiguste tõrjeks õige aja.
Arutelus osalesid fütopatoloogia professor Mati Koppel, SekMo ettevõtlusdoktorant ja Põllumeeste ühistu KEVILI taimekasvatusspetsialist Tiiu Annuk, entomoloogia teadur Anne Mürk ning nooremteadur Triin Kallavus. Nad rõhutasid, et õigeaegselt tõrjet tehes saame selle mõju suurendada. Lisaks jäävad niimoodi ära “igaks juhuks” tehtavad taimekaitsetööd. See on aga rahakotisõbralik põllumehele ja hea ka keskkonnale.
Üks võimalus haiguste tõrje täpsemaks ajastamiseks avaneb siis, kui põllult püütakse taimehaiguste eoseid. Nii saab teada, kui palju haigustekitajaid õhus on ja millal saabub õige aeg tõrjetöid teha. Haigustekitajad jõuavad kahjuks õhku ammu enne seda, kui taim visuaalsete tunnuste kaudu sellest teada annab.
Möödunud suvi näitas hästi, kuidas võib taimehaiguste esinemine piirkonniti erineda. Näiteks nisu helelaiksus oli tugevalt olemas Tartumaal, aga Pärnumaal see praktiliselt puudus. Seega võiks taimehaiguste eoste üleriigiline seiramine anda põllumajandustootjatele üliolulist infot taimekaitsetööde planeerimiseks.
Teadlased unistavad Eesti jaoks sobilike mudelite välja töötamisest, et oskaksime taimehaiguste esinemist paremini prognoosida. Seni on sellealase teadustöö rahaline tugi olnud vähene.
Näpunäiteid jagati ka kahjurputukate seiramiseks liim- ja feromoonpüünistega. Teadlased tutvustasid automaatset seireaparaati, mis suudab fotode järgi teatud putukad tuvastada ja edastab info äpi kaudu põllumehele. Nii nagu taimehaiguste puhul, on ka kahjurputukate avastamisel väga oluline õigeaegsus. Muutunud kliima tõttu ilmuvad putukad põldudele aina varem ja ka püünised tuleb välja panna varem.
Väga uuenduslik meetod kahjurputukate tõrjeks on aga RNAi. See tähendab, et taimele pritsitakse spetsiifilist RNA-molekuli, mis mõjutab ainult sihtmärgiks valitud putukaliiki. Alternatiivina võib taim ka ise seda RNA-molekuli toota, mis vaigistab konkreetse geeni putuka sees ja viib selle surmani. Mõlemal juhul on tegemist väga täpse ja keskkonnasõbraliku lähenemisega, mis ei kahjusta teisi putukaid ega ümbritsevat loodust.
Hetkel tegeleb teadlasrühm naeri-hiilamardika ja kõdra peitkärsaka tõrjeks sobivate RNAi-põhiste lähenemisviiside uurimisega. Üheks eesmärgiks on leida ja arendada põllumeestele uusi tõhusaid lahendusi, mis kaitsevad saaki, kuid on samal ajal ohutud loodusele ja toetavad jätkusuutlikku põllumajandust.
Ettekanne peeti 5. novembril konverentsil "Põllumehe partner muutuvas ajas – PRIA 25+" Vanemuise kontserdimajas. |
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles