Väetamise ABC kajastamine EPA messil on saanud tootjate poolt märkimisväärset tagasisidet ja oleme saanud päringuid selle katse sisu kohta. Kõige rohkem tekitab küsimusi lämmastikväetiseta saadud saak. Selgitame lähemalt Väetamise ABC projekti ajalugu, eesmärki ning korraldust.
Väetamise ABC katse ettevalmistamist alustati 2019. aastal. Rahastust taotleti korduvalt ja see õnnestus saada 2023. aastal. Katseperiood kestab 2023. kuni 2026. aastani, seega oleme seda katset peatselt lõpetamas. Viimased taliviljakülvid on juba tehtud. 2026. aasta sügisel algab kokkuvõtete tegemine. Katsetulemuste rakendamise otsustusprotsessi on kaasatud ka põllumajandustootjate esindajad. Katseandmete põhjal on kavas luua väetamissoovituste parandused 2027. aasta lõpuks.
Miks otsustati Väetamise ABC katse läbi viia katsekeskustes, aga mitte põllumajandustootjate juures?
Põhjuseid selleks on erinevaid.
Esiteks sai määravaks katse keerukus ja maksumus.
Kogu katseperioodi vältel hinnatakse 22 kultuuri saagikuse muutumist erinevate väetusnormide kasutamisel. Katsekeskustes teostatakse katseid selleks, et tagada tulemustele teaduslik kvaliteet. Põllumeeste juures ei ole spetsiaalset katsetehnikat ja suurte masinatega ei saa väikestel pindadel katseks vajalikke töid teha. Suurematel pindadel katse teostamine tähendaks kordades suuremat materjalikulu. Lisaks tuleks katsete juures vajalike uuringute läbi viimiseks teadlastel mööda Eestit ringi sõita, mis muudaks kulud veelgi suuremaks. Sellepärast tuli valida jõukohasem lahendus.
Teiseks on oluline, et katselapi muld oleks homogeenne.
Aastal 2025 oli koristamisel üle 2500 katselapi, kui need oleks olnud kasvõi 0,1 hektari suurused, oleks olnud vaja minimaalselt 250 hektarit katsealust maad. Eesti mullastik on väga kirju, mistõttu võimalike 1000 m2 tootja katselappide korral võib katselappide vaheline muldade erinevus olla üpris suur. Ka lapisiseselt on suurel lapil hajuvus lapi punktide vahel tõenäoliselt küllaltki suur ja keskmine mullaproov annab uuritud ala mullaomadustest jämeda üldistused.
Täna on katsekeskustes väikeste katselappide lõikes suhteliselt ühtlased mullad. Väikese katselapi korral esindab keskmine mullaproov lapi iga punkti mullaomadusi tõenäoliselt lähedasemalt kui suure lapi korral.
Lühiülevaade katsemetoodikast
Sõltuvalt kultuurist kasutatakse 4–6 lämmastiku (N) taset, fosfori (P) ja kaaliumi (K) kogused määratakse vastavalt täna kasutuses olevatele Väetamise ABC normidele. Samuti on katsetuses 20% vähendatud PK normidega variandid. Lämmastiku kogused on suurematel normidel jaotatud. Vajadusel on katsealasid lubjatud.
Täna analüüsitakse enne katselapile külvamist iga katselapi mulla happesus (pH) ning fosfori (P), kaaliumi (K), magneesiumi (Mg) ja kaltsiumi (Ca) sisaldused. Igal kultuuril analüüsitakse lisaks saagile ka kogu biomassiga eemaldatava N, P ja K kogused elementidena. Peale koristamist analüüsitakse mullast igalt katselapilt samad näitajad, mida enne külvi: pH, P, K, Mg ja Ca. Samuti on võrdluses ka katselapid, kus ei kasutata mitte ühtegi kilogrammi N, P ja K elementi.
Lisaks analüüsitakse teatud variantidel väetamise mõju mulla mikrobioloogilisele seisundile.
Eelnevatele tegevustele lisanduvad agrometeoroloogilised mõõtmised, sealhulgas mullaniiskus kuni 100 sentimeetri sügavuseni.
Katsed külvatakse katsekülvikutega ja saagid koristatakse katsekombainidega. Katsetöid teevad METKi katsekeskuste töötajad, kel on aastatepikkune oskusteave nende tööde korrektsuse tagamiseks ja kes on kõik pidevalt ühes infoväljas.
Katsekeskuste mullad võivad olla tavatootmise põldudest viljakamad.
Oleme teadlikud, et osade katsekeskuste mullad on intensiivse katsetegevuse tõttu viljakad ja PK väetamistarve on neil väike. Väetamise ABC katse kavandamisel oleme seda arvesse võtnud, viinud katsed nelja erinevasse katsekeskusse ning jälginud katsekohtades mulla sobivust. Võru katsekeskus vahetab katseala põlde regulaarselt kohaliku põllumajandustootjaga. Kuusiku katsekeskuses on Väetamise ABC katse rajatud suures osas kuivendatud gleimullale, mis ei ole ülearu viljakas. Tutvu kaartidega, mis ilmestavad Eesti muldasid P, K ja happesuse osas METKi veebilehelt.
Miks valiti eelviljaks keerispea?
Teame, et keerispea kasvupind on Eestis pigem väike ja reaalsuses on seda põllumehe külvikorras vähe. Meie katses tuli teha kompromiss, sest keerispea sobib eelviljaks võimalikult paljudele katsekultuuridele.
Kuidas edasi?
Analüüsitavaid parameetreid katseperioodi jooksul tekib oluliselt üle 100 000 numbrilise näitaja. Nende baasil luuakse koostöös Eesti Maaülikooliga uued Väetamise ABC väetamissoovitused. Projektiga on seotud teadlased Maaelu Teadmuskeskusest, Eesti Maaülikoolist ja Tartu Ülikoolist – neil kõigil on oma roll selles tervikus.
Agrotehnoloogilisi põldkatseid kavandame edaspidi kindlasti ka suurematele katsealadele ning viime neid läbi taludes ja ettevõtetes. Praegune Väetamise ABC katse on mõistlik lõpuni viia vastavalt kavandatule ja kasutada katse tulemusi põllumeeste heaks.
EPA messil näitasime ainult väga väikest osa ühe aasta (2025) katsetulemustest. Katse kokkuvõttes võetakse aga arvesse kogu perioodi kõikide katselappide tulemused ja nende alusel töötatakse koos teadlaste ja tootjate esindajatega välja uued väetamissoovitused. 2026. aastal on plaanis ka laiemalt tutvustada projekti tegevusi ja metoodikat ning võimalikke suundumusi, mis on välja tulnud esimese kahe katseaasta jooksul.
Artikli koostamisel aitasid info kokku panna:
- Kalvi Tamm, METK agrotehnoloogia valdkonna vanemteadur-juhataja
- Karli Sepp, METK agroökoloogia valdkonna peaspetsialist
- Raivo Sell, METK katsetegevuse juht
- Priit Penu, METK mullastiku valdkonna nõunik
- Jaan Kanger, METK agroökoloogia valdkonna peaspetsialist
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles