17. novembril tähistatakse president Alar Karise eestvedamisel uudishimu päeva. Eesti Maaülikool avab uudishimu päeval vesikirbukaamera, mida saavad uudistada kõik asukohast sõltumata. Teaduse tegemise tagatubadesse saab piiluda 18.–20. novembril, kui ülikooli laborites ja loodusteaduslikes kogudes toimuvad ekskursioonid ja saab osaleda põnevatel loengutel.
Vesikirbud on pisikesed vee-elukad, kelle olemasolust sõltub veekogude käekäik ja kalade arvukus. „Vesikirbud on loomakesed, keda paljud meist ei ole oma silmaga näinud. Loodame, et vesikirbukaamera aitab lisaks vesikirbu tutvustamisele lisaks ka silmale nähtamatu elurikkuse olulisust rohkem teadvustada,“ ütles Eesti Maaülikooli teaduskommunikatsiooni spetsialist Triin Nõu. Vesikirpude kohta saab rohkem lugeda ja videolõike vaadata siin.
Vesikirpudest ja teistest vee-elukatest räägivad maaülikooli järveteadlased 19. novembril kell 18 algaval interaktiivselt loengul „Elu vees – saladused, müüdid ja teadus“. Uudishimu päevade ajal toimuvad veel ekskursioonid putukakogusse, anatoomiamuuseumisse ja mullamuuseumisse. Külastajaid ootab ka labor, kus teadlased uurivad, kuidas mikrovetikad muudavad jäätmed väärtuslikeks rohetoodeteks nagu näiteks D-vitamiin või biokütused. Soovijad saavad hobusekliinikus ülevaate, milline näeb välja hobusearsti tööpäev.
Eesti Maaülikooli uudishimu päevade kava leiab siit. Sündmustel osalemine on tasuta, kuid vajalik eelregistreerimine.
Uudishimu päeva tähistati esimest korda 2022. aasta 17. novembril. Selle eesmärk on väärtustada uudishimu kui elukestva õppimise alust ning innustada tegevusi, mis inspireerivad igas vanuses inimesi silmaringi avardama ja uusi teadmisi ning oskusi omandama. |
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles