13. novembril toimus Sakus Eesti ringbiomajanduse teekaardi uuendamise töötuba, mille korraldasid Regionaal- ja Põllumajandusministeerium koostöös Eesti Maaülikooli innovatsiooni ja teadmussiirde osakonnaga.
Töötoa eesmärk oli üle vaadata 2023. aastal valminud teekaardi tegevused ning arutada, kuidas neid täiendada, arvestades muutuvat väliskeskkonda ning vajadust paremini toetada teadus- ja innovatsioonieesmärke (TAIE) ja Eesti pikaajalist strateegiat.
Päeva juhatas sisse EPKK põllumajanduspoliitika juht Ants-Hannes Viira ja biomajanduse asekantsler Madis Pärtel. Maamajanduse ökonoomika tenuuriprofessor Rando Värnik andis ülevaade uuringutest “Bioloogilist päritolu kõrvalsaaduste ja tootmiskadude andmekogumise metoodika väljatöötamine ning tekkekogused“ ja “Ringbiomajanduse teekaartide piloteerimine Lääne- ja Kesk-Eestis”. Ettekande tegid ka maaülikooli ringbiomajanduse 2. aasta tudengid Robin Vinni ja Laura Sirm. Töötoa viis läbi maaülikooli innovatsiooni ja teadmussiirde osakond Katrin Kepi eestvedamisel.
Madis Pärtel ütles päeva lõpuks, et nüüd on palju head sisendit, millega ministeerium hakkab toimetama, teeb kokkuvõtted ja hakkab uusi tegevusi planeerima. Päeva kokkuvõtteks ütles Ants-Hannes Viira, et Eestile on oluline julgus seada selged eesmärgid ja näha võimalusi, mida riik ja majandus pakuvad majanduskasvu saavutamiseks. See tähendab, et tuleb teha teadlikke valikuid tegevuste, sektorite ja suundade osas, mille kaudu kasv realiseerida ning suunata sinna investeeringuid.
Ka Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi teadmussiirde ekspert Silja Kana sõnas, et talle jäi silma see, kuidas erinevad teemast huvitatud osapooled tegelikult igatsevad konkreetsust. Olemasolev teekaart ja selle muutmise ettepanekud sisaldavad palju olulisi punkte ja tegevussuundasid, kus oleks vaja rakendada fookust ja leppida kokku, kes millega tegeleb, et saaks reaalsete tegudeni jõuda.
Eesti Maaülikooli maamajanduse ökonoomika tenuuriprofessor Rando Värnik lisas, et ringmajanduse teekaardil tekiks reaalne sisu ja väärtus, on vaja vastutajat. Ja tänasel päeval jõudsime sinna, et ringbiomajanduse eest vastutaja peaks olema Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, kes kaasab protsessi ka teisi ministeeriumeid.
Teise aasta ringbiomajanduse tudeng Laura Sirm kiitis saadud kogemust: „Kogu päev oli väga hariv, sain palju uusi perspektiive ja mõistsin, kui palju on veel õppida.“ Kiidusõnu lausus ka Robin Vinni. „Väga tore oli sellises seltskonnas olla. Vahel ei saanud kõigest aru, aga just nii õpibki. Sellistele üritustele tudengite kaasamine arendab meid väga, isegi kui oled ainult kuulaja rollis,“ sõnas Vinni. Mõlemad tudengid rõhutasid, et sooviksid edaspidi rohkem sellistel aruteludel osaleda, sest need pakuvad väärtuslikku kogemust ja aitavad näha seoseid päriseluga.
Töötoa läbiviimist toetas Euroopa Horisondi projekt BOOST4BIOEAST (GA101133398).
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles