Põllu- ja maamajandusliku teadmussiirde ja innovatsiooni süsteemi toel läbiviidud Eesti põllumajandustootjate õppereis ühele maailma suurimale agrotehnikamessile andis väiketootjatele palju rohkem kui lihtsalt ülevaate uusimast tootmistehnikast. Tegemist polnud pelgalt messikülastusega, vaid strateegilise investeeringuga teadmistesse, mis aitab upitada kogu sektorit, kirjutab Maalehe vanemtoimetaja ja väiketalunik Marju Reitsak.
Hannoveri Agri Technica messile olid kogunenud kõikvõimalikud meil tuntud ja seni tundmatud tehnikatootjad. Kohata võis ka kodumaiseid tegijaid – ehkki peamiselt ekspordile suunatud metsatehnika tootjaid. Selline rahvusvaheline virvarr loob ideaalse keskkonna, kus uued ideed ja innovatsioon saavad kontakti praktikaga.
Need, kes läksid messile kindla plaaniga mõnele konkreetsele masinale „käpp peale panna“, said oma eesmärgid täidetud. Mitmelgi ettevõtjal õnnestus hinnapakkumisi võrrelda ning sahinate järgi oli sõlmitud tehinguid, mis tulid tuhandeid eurosid soodsamad kui kodumaised hinnakirjad pakkusid. See kinnitab, et õige info ja kohalolu on konkurentsieelisteks, mida ei tasu alahinnata.
Kogenud kolleegide nõu – väärtus, mida ei mõõda euroga
Samas need, kellel väga selget investeerimisplaani polnud, tulid tagasi millegi veel väärtuslikumaga – koguga uutest kontaktidest, sõpradest ja kogenud kolleegide nõuannetest. Just need vestlused, mis sünnivad väljaspool ametlikke kohtumisi, kannavad sageli kõige praktilisemat tarkust. Õppereis pakub haruldast võimalust rääkida ausalt ja otse inimestega, kes on ise proovinud, katsetanud, võitnud ja ka eksinud.
Lisaks avardab selline kogemus silmaringi viisil, mida ükski veebiseminar ega reklaamkataloog ei suuda. Näha globaalse sektori trende oma silmaga, annab nii kindlust kui ka inspiratsiooni – tekitab isegi väiketalunikus tunde, et ta on osa suuremast süsteemist, kus tema otsustel ja väärtustel on päris mõju.
Lõppkokkuvõtteks võib öelda, et õppereisid ei too kasu üksnes innovatsiooni või tehniliste lahenduste näol. Need loovad kogukonda, tugevdavad sektorisisest sidusust ja annavad igale osalejale energiat ning visiooni, mis ulatub kaugele pärast messipiletite kinnipanemist. Eesti põllumajandus vajab just selliseid kogemusplatvorme, kus teadmised, inimesed ja ideed pääsevad vabalt liikuma.
LISALUGU: Mis on AKIS?
Põllumajandustootjate õppereisi Saksamaale toetas põllu- ja maamajandusliku teadmussiirde ja innovatsiooni süsteem AKIS – võrgustik, mis aitab tuua tänasesse põllumajandusse rohkem teaduspõhisust, koostööd ja tulevikumõtlemist.
AKIS ei ole lihtsalt programm, vaid terviklik süsteem, mis ühendab kõik teadmust loovad, jagavad ja rakendavad osapooled – teadlased, nõustajad, ettevõtjad ja praktikuid.
Selle eesmärk on tõsta sektori ettevõtjate oskusi, tugevdada teadus- ja arendustegevuse võimekust ning kiirendada innovatsiooni. Lõppkokkuvõttes aitab see vähendada põllumajanduse keskkonnajalajälge, parandada tootmise efektiivsust ja suurendada tarbijate teadlikkust.
AKIS on seega palju enamat kui toetaja – see on platvorm, mis kujundab Eesti põllumajanduse homset nägu.
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles