UUDISED

MAAELUVÕRGUSTIK: Naisettevõtlus 2025: kogukond, julgus ja uued võimalused

Allikas: Maaeluvõrgustik, Reve Lambur 24. november 2025. a

Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse (ENUT) eestvedamisel toimus 18. novembril 2025 juba IX naisettevõtluse konverents, mis kandis alapealkirja „Hoogu naiste ettevõtlusele 2025“ ning tõi kokku ettevõtlikud naised üle Eesti. Üritust juhtis Kati-Liis Vaarma Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist (MKM) ning päeva jooksul vaadati nii majandustrende, ettevõtjate lugusid kui ka tehnoloogia mõju ettevõtlusele. ENUT on ÜRO naisettevõtluse päeva Eestis tähistanud juba alates 2017. aastast.     ENUTi juhatuse esinaine Reet Laja meenutas, et vabaühendus on tegutsenud Tallinna Ülikooli juures 1997. aastast ning teeb tihedat koostööd MKMi, Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor, Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni (EENA), ETNA Eestimaal ja Ukraina partneritega. Päev algas tervitustega Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist ning Eesti Ettevõtluskõrgkoolist Mainor. Nendes sõnavõttudes rõhutati, et ettevõtlus on julguse, sihikindluse ja pideva otsimise maailm, kus edu sünnib katsetamisest ja koostööst. Majanduslik olukord ja ettevõtja roll Peeter Kadarik Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist andis ülevaate majanduse suunast. Eesti SKT elaniku kohta oli 2024. aastal 74% Euroopa Liidu keskmisest. Samal ajal on teadus- ja arendustegevuse investeeringud kasvanud ning innovatsioon liigub hoogsalt edasi. Kadarik rõhutas, et reaalmajanduse alus on digioskused ja ettevõtete digiküpsus, sest „andmed on uus nafta“.Kaitsekulud on viimastel aastatel kiiresti kasvanud ning uued tehnoloogiad, nagu droonid ja tehisintellekti platvormid, on muutnud arusaama kaitsevõimest. Kadarik rõhutas, et neid kulusid on võimalik näha ka kui tuluallikat – 2024. aastal olid kaitsetulud 490 miljonit eurot. Tema sõnum ettevõtjatele oli lihtne: edu saavutamiseks on vaja koostööd; tuleb olla optimistlik; pikaajaline edu = innovatsiooninälg + mugavustsoonist eemaldumine Pikaajalise ettevõtluskogemusega naiste tunnustamine Konverentsil tõsteti esile naisettevõtjaid, kes on olnud omanikud/juhid üle 30 aasta. Nende lugudes kõlas järjekindlus, loovus ja võime kohaneda. Sõnum, mis neile kaasa anti: „Ole uhke enda üle.“ Arutelupaneel 1: Kultuuri- ja loomevaldkonna ettevõtjad Esimeses arutelus küsiti, kas tootmisest teenitud tulu on kuidagi väärtuslikum kui kultuuri, loomemajanduse või turismi kaudu teenitu. MKMi asekantsleri sõnul ei tohi kultuuri näha kuluna – see loob SKPd ja tugevdab sidusust, mis on väärtus igale riigile. Paneeli juhtis Margo Orupõld ning arutelus osalesid kunstnik ja kuraator Maarin Ektermann (kunstnikunimega Mürk), Lahemaa Pärimuskoja perenaine Liis Burk ning MOMU Mootorispordi Muuseumi perenaine Tiiu Niglas. Nad tõid välja olulised tähelepanekud: kultuurivaldkond tegutseb sageli turutõrkes, kus piletitulu ei kata kulusid; looming on töö, mille vajalikkust kiputakse unustama; käsitöö ja kunst toetavad identiteeti ja sidusust; koostöö on ellujäämise alus, eriti väikestes kohtades.   Arutelus tõsteti esile ka see, et noorte käelised oskused vähenevad ning käsitöö ja loovtöö peaksid olema osa riigikaitsest – need arendavad aju, südant ja käsi korraga. Arutelupaneel 2: Vabatahtlik töö kui ettevõtluse kasvulava Teises paneelis räägiti vabatahtliku töö tähtsusest. MKMi asekantsler rõhutas, et vabatahtlik tegevus arendab noorte ettevõtlikkust ja juhivõimet, kuid sellest räägitakse liiga vähe. Arutelu juht Aet Kull vestles ettevõtjatega, kelle teekond on alanud vabatahtlikust panusest: alkohoolikute nõustamisest alustanud ja hiljem vaimse tervise keskuse loonud Kaja Heinsalu, turismikonsultant Kadi Elmeste, loovettevõtja ja turundaja Marian Magerin, noor kommunikatsioonispetsialist Romi Ly Soo ning maailmameister jetispordis ja spordivaldkonna eestvedaja Jasmiin Üpraus.   Arutelupaneeli kokkuvõte Aet Kulli FB postitusest: Mõnikord sünnivad kõige tugevamad ettevõtluslood kohtadest, kus keegi ei maksa ega käsi. Vabatahtlik panustamine ei ole ajaraiskamine, vaid investeering. See tuleb tagasi kogemuste, oskuste, kontaktide, enesekindluse ja rõõmuna — üldjuhul mitmekordselt. Ettevõtlus algab sageli hetkest, mil keegi ei palu, aga sina tunned, et tahad panustada. Just sealt sünnib paindlikkus, julgus juhtida, võime lahendada keerulisi olukordi ja oskus tegutseda tähenduse, mitte tasu pärast. Kui miski siiralt kõnetab, ei pea see olema tasustatud, et olla väärtuslik. Naised ettevõtlusest mujal maailmas Konverentsil jagati ka rahvusvahelisi kogemusi. Norras tegutsev eestlanna Anna Halvorsen rääkis oma teekonnast, mis sai alguse maksukonsultatsioonist ning kasvas ettevõtete konsortsiumiks, mis pakub raamatupidamist, koolitusi, catering’i ja varsti ka AI-raamatupidamist. Lisaks rääkis Pärnumaal elav USA kogemusega maaturismi ettevõtja Lisa Kivirist, kelle lugu on juurte, rändamise ja ettevõtluse tasakaalu otsingust. Tema pere on loonud Eestis uue maaturismi ja köögiviljakasvatuse ettevõtmise, kandes edasi põhimõtet, et väike kogukond on suur väärtus. Üks konverentsi osalejatest väga soovitas lugeda Lisa blogi, sest siis hakkate te Eestit veelgi rohkem armastama. Arutelupaneel 3: Tehisintellekt ettevõtluses Viimases paneelis arutati tehisintellekti rolli. MKMi esindaja sõnul annab AI võimalusi neile, kes ei saa alati liikuda või kellel pole suuri ressursse. AI võimaldab teha tööd paindlikult, mitmel pool ja mitmel moel. Paneelis osalesid graafiline disainer Maarja Keerd, maaturismi ettevõtja Kadi Ruumet ja raamatupidamisekspert Maie Mängel. Arutelust jäi kõlama: AI lihtsustab tööd ja suurendab efektiivsust; väikeettevõtjal pole sageli aega katsetada, kuid AI võib olla oluline tugi; ohtudeks on pettused ja risk oma isikupära kaotada; AI saab olla partner, kuid mitte asendada külalislahkust või inimlikku kontakti.   Kokkuvõte Konverents rõhutas, et naisettevõtlus on mitmekesine, tugev ja liikumises. Olgu tegemist kultuuri, turismi, tehnoloogia või vabatahtliku tegevusega – igas valdkonnas on naiste oskus luua väärtust märgatav ja oluline. Koostöö, julgus ja valmisolek muutuda on need, mis hoiavad ettevõtlust edasi viimas. Konverents lõppes teadmisega, et Eesti naisettevõtluse kogukond on elujõuline ja hoiab üksteist toetava võrgustikuna.