Kreeka töörühm kasutab täppisniisutustehnoloogiat veekasutuse optimeerimiseks, kulude vähendamiseks ja jätkusuutlikkuse parandamiseks.
EIP-AGRI töörühm „IRRISMA” arendas välja nutika veemajandussüsteemi Kavallaris Kreeka Koroneia järve lähedal, piirkonnas, kus veevarud on märkimisväärse surve all. Süsteem, mis ühendab täppisniisutustehnoloogia ja kohandatud nõuanded, võimaldab põllumajandustootjatel suurendada saagikust viie protsendi võrra ja vähendada veekasutust kuni kümne protsendi võrra. Süsteemil on ka positiivne mõju vee kvaliteedile ja kohalikule keskkonnale ning see vähendab põllumajandustootjate tootmiskulusid.
Üha kuivemaks muutuva kliima tingimustes kasutatakse Kavallari ümbruse põhjaveekogusid pidevalt kohaliku elanikkonna ja põllumajanduse vajaduste rahuldamiseks. See on mõjutanud põhjavee kvaliteeti ja kättesaadavust niivõrd, et järve maht on vähenemas. Selles piirkonnas on kaevudes põhjavee kättesaadavus vähenenud peaaegu 70 protsenti. Nende probleemide lahendamiseks on võetud kasutusse meetmeid, millega põllumajandustootjatelt võetakse tasu põhjavee kasutamise eest niisutamiseks. Lisaks on viimastel aastatel tõusnud vee pumpamise ja põllukultuuride niisutamise energiakulu, mis on kaasa toonud põllumajandustootjate jaoks kõrgemad tasud ja tarbijate jaoks kõrgemad toodete hinnad.
EIP-AGRI töörühm „IRRISMA” loodi, et leida lahendusi vee tõhusamaks kasutamiseks, mitte ainult kulude vähendamiseks, vaid ka põllukultuuride tervise säilitamiseks, elutähtsate veevarude kaitsmiseks ja kohaliku keskkonna jätkusuutlikkuse parandamiseks. Projekti raames töötati välja nutikas veemajandussüsteem, mis võimaldab põllumajandustootjatel vee kasutamist täpsemalt jälgida. Projekti teaduskoordinaator Pantazis Georgiou: „Me kavandasime ja arendasime välja intelligentset täppissüsteemi niisutusvee optimaalseks haldamiseks, mida katsetasime puuvillakultuuril.” Katsetusaladele paigaldati seadmed, sealhulgas ilmastikujaam ja andurid, et jälgida mulla niiskust, mulla temperatuuri, mulla soolsust, põhjavee taset ja veekasutust. Üht põldu hooldati varasema niisutussüsteemi abil.
Kogutud andmed sisestati tarkvarasse, mis arvutab täpselt niisutamisvajadused ja annab kohandatud nõuandeid optimaalse niisutamise planeerimise ja meetodite kohta. Tarkvara on veebipõhine ja kasutajasõbralik ning seda saab rakendada paljude erinevate põllukultuuride puhul.
Tulemused näitasid, et võrreldes tavapäraste põldudega võimaldab nutikas süsteem vähendada veekasutust 7–10 % ja puuvillasaak oli umbes 5 % suurem. Põllukultuuride kvaliteeti hinnati ka visuaalsete ja füüsiliste omaduste alusel, mis kinnitas, et standardid olid säilinud või paranenud. Lisaks jäid põhjavee ja pinnavee seisund heaks ning need suutsid katta nii põllukultuuride kui ka keskkonna veevajaduse.
Loodusvarade kättesaadavus ja kvaliteet mõjutavad otseselt põllumajandussektori konkurentsivõimet ja vastupidavust. Georgios Kefalas oli üks EIP-AGRI tegevusgrupis osalenud põllumajandustootjatest: „Oleme näinud märkimisväärset vähenemist veekasutuses ja samal ajal oleme parandanud põllukultuuride saagikust, mis näitab, et toodame vähemate ressurssidega rohkem ja, mis veelgi olulisem, see on keskkonnasõbralikum ja jätkusuutlikum.”
Rohkem infot projekti kohta leiate SIIT. |
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles