25. novembril toimus regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terrase juhtimisel kohtumine loomakaitseorganisatsioonide ja varjupaigateenuse pakkujatega, et veel kord läbi arutada plaanitavad muudatused loomakaitseseaduses. Kohtumiselt jäi kõlama soov, et koerte ketispidamine keelustataks viie aastaga.
Seaduseelnõu, mille eesmärk on keelustada koerte ketispidamise ja zoofiilia, kehtestada varjupaikadele tegevusloa nõue ning uuendada seaduses veel mitut loomaheaolu reguleerivat punkti, sai loomakaitseorganisatsioonidelt ja veterinaararstidelt hulgaliselt muutmisettepanekuid. Laekunud tagasiside põhjal muutis ministeerium eelnõus mitme punkti sõnastust selgemaks ja kutsus peamiste muudatuste tutvustamiseks osapooled kokku.
„Tänan kõiki, kes on seaduseelnõu läbi töötanud ja sellele põhjalikku tagasisidet andnud, ning ka kohtumisel osalenuid. Eesmärk on meil kõigil ühine – tagada loomade heaolu. Ühtlustamist vajab veel mõni arusaam sellest, kuidas seda teha, aga suures pildis liigume samas suunas,“ rääkis regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras.
Teema, mille vajalikkuses keegi ei kahtle, on koerte ketispidamise keelustamine. Küll aga soovivad loomakaitsjad ja loomaarstid, et selle muudatuse üleminekuaeg oleks lühem kui praegu välja pakutud 10 aastat.
„Praegu on meil murekohaks need koerad, keda on juba pikalt ketis peetud ja kelle puhul on praktiliselt ainsad valikud kas ehitada neile eraldi aedik või pidada neid toas. Seda lootust, et vanu koeri hakatakse massiliselt ümber õpetama, ei maksa hellitada. Kohtumisel kõlas soov, et ehk saab üleminekuajaks määrata viis aastat. Ministeerium arvestab loomakaitseorganisatsioonidega ning lühendab eelnõus ketis pidamise keelu üleminekuaega,“ ütles minister Terras.
Loomakaitseorganisatsioonid sooviksid edaspidi täpsemalt arutada loomade pidamise nõudeid varjupaikades. Kuna hoiukodu on varjupaigast üsna erinev, siis on ministeeriumi uues ettepanekus toodud eraldi välja ka hoiukodu ja hoiukodude vahendusel varjupaiga pidaja. Eesmärk on tagada osapooltele paindlikud nõuded, tagades samas püütud loomadele head pidamistingimused. Eelkõige on aga oluline saada ülevaade kõigi varjupaikade võimekusest ning seejärel ühtlustada nõuded nende toimimisele.
Loomakaitseseaduse eelnõu zoofiilia keelustamise osale oodatakse veel arvamust Tartu Ülikooli õigusteaduskonnalt. Pärast lõpliku sõnastuse ja seletuskirja täiendamist saadetakse eelnõu kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile. Enne eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist tuleb eelnõu esitada ka tehnilise normi teavitusena Euroopa Komisjonile. Riigikogu menetlusse jõuab eelnõu kõige varem 2026. aasta mais.
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles